Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Olav Ellermäe: eesmärgiks on mulla elu aktiveerivate tehnoloogiate arendamine ja kasutamine
Hiiu Õunakasvatuse OÜ juht Olav Ellermäe lausus Maaülikooli konverentsil „IX Mullapäev“, et põllumees peab vaatama mulda kui elukooslust, mitte kui vaid substraati taimede kinnitamiseks ja keskkonnakaitsjad ei tohiks vaadata mulda kui sõela. Mulda peab võtma kui suurt eluskooslust, mis elab oma toimekat elu.
Olav Ellermäel on põllumajandusteadustes magistrikraad mullateaduste alal. Hetkel aga ei ole ta mullateadusega süvitsi tegelenud, samas oma igapäevatöös on otsene seos muldade parandamisega olemas.
Ellermäe rääkis, et kui ta sai tänasele konverentsile kutse esinemiseks, siis oli tal mõte rääkida Hiiumaa rannikumuldadest. „Kui suvel käisid Eesti Mullateaduse Seltsi inimesed meie kandis ja uurisid rannikumuldasid, siis oli algne idee, et räägikski rannikuäärte muldadest. Mõte aga muutus, kui nägin kogu tänase konverentsipäeva kava,“ rääkis ta.Nii üritas ta leida hoopis praktilisema poole ja rääkida mida ja kuidas nad majandavad ja kuidas oma tegevuse läbi mullaomadusi parendavad.
Lühidalt tutvustas Ellermäe oma ettevõtet. „Meie ettevõte Hiiu Õunakasvatuse OÜ loodi 2003. aastal ja siis oli meil plaanis, et hakkame kasvatama lauaõunu. Aeg tegi oma töö ja kõik muutus. Nüüd oleme tegevad piimakarjakasvatusega, meil on Viiri Lüpsifarm, kus on 120, põhiliselt eesti punast tõugu lüpsilehma, torusse lüpsi süsteem ja muidugi ka noorloomad. Oma karja toidu kasvatame suures osas ise, meil on 230 hektarit maad, millest on enamus rohumaad ja 50 hektaril kasvatame maisi. Teravilja ei kasvata, sest metssigu on meie piirkonnas läbi aegade olnud liiga palju,“ tutvustas oma ettevõtet Ellermäe ja lisas, et ollakse ka Saaremaa Piimaühistu liikmed ning kõik töö saab tehtud 4 inimesega.
Ise toodetakse kogu silo, see on kas närvutatud rohusilo või maisisilo. „Söödame lehmi talvel segasöödaga ja jõusööta saavad loomad juurde suvel. Noorloomi karjatame.“
Aga nüüd muldadest. „Meil on kaht tüüpi mullad nagu Hiiumaal ikka – liivmullad ja savimullad. Farmi ümber on meil karjamaal gleistunud rähkmullad, gleistunud leostunud mullad, suur osa meie püsirohumaadest on leetjad, küllastunud ja küllastumata gleimullad. Kõik me maa on drenaaživõrguga kaetud ja tänavu suvel oli seis ikka keeruline, sest rähkmuld soojeneb kevadel varakult ja selle aasta põuaga hävines rohumaa täielikult,“ ütles piimatootja.
Kuidas mulda kasutada ja mis muld üldse on? Sellele vastas ettevõtja, et muld on elusorganism, suur eluskooslus. „Mulla puhul peab alati just selle nurga alt rääkima, mitte mingist mehhaanilisest sõelast nagu seda pakuvad välja keskkonnakaitsjad,“ rõhutas ta.
Õppinud mehena on Ellermäe teinud palju just mulla eluskoosluse parandamiseks ning eesmärgiks on ikka saada paremad saagid. „Meie viima mulda elu, me aktiveerime vedelsõnnikut ja parandame seeläbi mulla seisundit. Tuntud on tõsiasi, et mullale tähtsaimad loomad on lehm ja vihmauss, aga tegelikult peab üha rohkem vaatama ka mikroorganismide poole,“ selgitas ta.
Nii kasutavad nemad sõnniku puhul Protsessiekspert OÜ poolt valmistatud sõnnikulisandeid mulda lisamiseks, mis sisaldavad Chr Hanseni eosbaktereid Bacillus Subtilis DSM5750 ja Bacillus Lichineformis DSM5749. Nii on nad seda bakterit ise paljundanud ja tulemus sõnnikulaguunis on vägev. „Peale bakteriga rikastamist muutus sõnnik teistsuguseks. Bakteri eesmärk on lammutada sõnnikut tarretavad seedumata kiudained ja hoida sõnnik liikuvana. Läbi selle protsessi saame viia mulda aktiivse sõnniku, mis ei hakka neelama mullast süsinikku. Laguun ei ole meil kaetud, selle peale ei teki mingit n-ö koorikut – seal käib elu, bakterid toodavad ensüüme ja hoiavad sõnnikumahu liikuva ja aeroobse. Muuhulgas ka meie laguun ei haise,“ selgitas ta ja lisas, et igal juhul on targem viia mulda aeroobne vedelsõnnik. „Vedelsõnniku, ehk suupärasemalt ikka läga, vedu käib meil nii, et kasutame lägalaoturit, mis võimaldab randaalimisega koos panna vedelsõnniku otse mulda, mitte pinnale nagu varasemalt sai tehtud. Rohumaadel paneme me otse rohukamarasse vedelsõnniku kahekettalise injektoriga sisestuslaoturiga.“
Kokkuvõttes sõnas Ellermäe, et põllumees peab vaatama mulda kui elukooslust, mitte kui substraati taimede kinnitamiseks. Keskkonnakaitsjad ei tohiks vaadata mulda kui sõela, see on hoopis suur elukooslus, mis elab oma elu. „Siin on meil kõigil palju arenguruumi, et mõista kuidas kogu see elu mullas toimib. Abiks tuleb muldade parandamisel võtta mikroorganismid ja põllumajandustootmises peaks olema eesmärgiks elu aktiveerivate tehnoloogiate arendamine ja kasutamine,“ sõnas Ellermäe.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele