6. novembril allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm Hiina Tolliameti asepeadirektori Wang Lingjuniga linnulihaprotokolli, mis loob eeldused, et Eesti ettevõtted saavad hakata viima oma linnulihatooteid Hiina turule.
Minister koos Eesti äridelegatsiooniga Hiinas
  • Minister koos Eesti äridelegatsiooniga Hiinas
  • Foto: Leon Chen, Lucas Digital
Küsimusele, kui pikk oli eeltöö selle leppe sõlmimiseks ja mis oli kogu protsessi juures kõige keerukam, vastas minister, et Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) alustas linnuliha turu avamise protsessiga juba aastal 2014. „Seega on selleks kulunud 4 aastat. Linnuliha protokolli ettevalmistamine võttis aega umbes poolteist aastat. Erinevate tooteliikidega Hiina turule pääsemine on töömahukas protsess - vajalik on eksportiva riigi järelevalvesüsteemi tunnustamine, millele eelneb VTA-poolne mahukate küsimustike täitmine ja sihtriigi ametnike auditite kohapealne vastuvõtmine. Näiteks linnuliha audit toimus 2017. aasta novembris. Ka praeguseks ei ole turu avamise protsess lõppenud, kuna protokolli allkirjastamise järel alustab VTA tööd veterinaarsertifikaadi mudeli kokkuleppimiseks Hiina pädeva asutusega,“ selgitas Tamm ja lisas, et toiduohutus on Hiinas kõige olulisem küsimus ja nõudmised sellele on kõrged. „Kõige karmimad impordinõuded kehtivad reeglina loomadele ja loomset päritolu toodetele, mistõttu on liha- ja piimatoodetega uuele turule sisenemine aja- ja ressursimahukas.“
Et Hiina turg on suur, siis on see Eesti põllumajandustootjatele ja toidutööstustele atraktiivne ning nüüd on meie tootjatel võimalik sinna turule siseneda ka linnulihaga. „Märkimisväärne on see, et oleme Euroopa Liidus nüüd teised, kes linnuliha Hiinasse saavad eksportida. Linnuliha protokoll on raamdokument, millega määratakse nõuded Hiina eksporditavatele toodetele, käitlemisettevõtetele ning sertifitseerimisele,“ rõhutas maaeluminister.
Minister ütles, et protokoll on abiks kõikidele meie linnulihatootjaile, olgu nad siis suur- või väiketootjad. „Allkirjastatud linnulihaprotokoll on sisuliselt dokument, milles on kirjeldatud nõuded Hiina eksporditavatele toodetele, käitlemisettevõtetele ning sertifitseerimisele. Huvitatud ettevõte peaks esitama VTA-le avalduse, mille vorm on VTA kodulehel üleval. Selle põhjal kontrollitakse VTA poolt ettevõtte vastavust Hiina Rahvavabariigi nõuetele ning positiivsel juhul esitab VTA Hiina Rahvavabariigi sertifitseerimis- ning akrediteerimisagentuurile taotluse ettevõtte registreerimiseks,“ ütles Tamm.Hiinasse viidavate põllumajandussaaduste ja toidukaupade tingimused sõltuvad toote riskiastmest. „Madala riskiastmega tooteid, näiteks alkoholi ja joogivett, saavad Hiinasse viia kõik tootjad, kes on seal leidnud usaldusväärse lepingupartneri. Samas peab selliste kaupade puhul, millel on kõrgendatud risk tarbijate ja loomade tervisele – see tähendab loomad ja loomsed saadused – olema riik läbinud Hiina kontrollprotsessi ning saanud sellekohase loa. Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile, näiteks piimatooted, kalatooted ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. Lõpusirgele on jõudmas impordiloa saamise protsess lõheliste ekspordi võimaldamiseks,“ sõnas Tamm ja täiendas, et täna eksporditakse Eestist Hiina peamiselt kalasektori tooteid ja 2018. aastal on käivitunud ka vadakupulbri eksport.Tarmo Tamm selgitas, mida peab eestlane teadma hiinlastega äri ajades nende ärietiketi ja –tavade osas. „Kõrgetasemelised kohtumised poliitilisel tasandil on hiinlaste jaoks väga tähtsad, kuna loovad soodsa pinna edasiseks koostööks ettevõtetele. Samuti on ettevõtjate jaoks oluline kohtuda oma koostööpartneritega näost-näkku ja seda mitu korda, otse meili teel suheldes pole minu arvates Hiinas äri ajamine edukas,“ selgitas ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele