Eesti mesindussektor on jõudsalt arenemas

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles oma avasõnades, et mesindus on Eesti maaelu lahutamatu osa: „Mee tootmine annab mesinikele sissetulekut ja mesilastel on oluline roll aia- ja põllukultuuride tolmeldamisel.“

„Tutvusin põgusalt uuringuga ja vaatasin, millised on mesinike ootused riigile. Riigipoolse panusena sooviti eelkõige mesilasperede pidamise toetuse kehtestamist. Mul on väga hea meel, et järgmisest aastast me selle toetuse esmakordselt ka kehtestame – riigieelarves on selleks raha olemas,“ lisas minister Tamm.

Uuringu järeldustest selgub, et Eestis on mesilastega majapidamisi üle viie tuhande ja 87% on alla kümne mesilasperega. Mesilasperede arv on alates 2013. aastast järjest suurenenud ja jõudnud 2018. aastaks arvestuslikult 51 tuhandeni. Alates 2014. aastast on meetoodang olnud suurem kui 1000 tonni. Suurenenud on ka üle 150 mesilasperega kutseliste mesinike arv: 2016. aastal oli neid 31 ja 2013. aastal 17. Kutselistele mesinikele kuulub ligikaudu viiendik mesilasperedest Eestis.

Kasvanud on mahemesinike ja mahemesilasperede arv. Mahemesilasperede osakaal kõigist Eesti mesilasperedest on suurenenud 5,6%-ni 2017. aastal, mil Eestis tegutses 44 mahemesinikku ja neile kuulus 2775 mahemesilasperet. Eesti meetoodangust 6% oli 2017. aastal mahemee toodang.

PRIA põllumajandusloomade registris olevate mesilate ja mesilasperede arv on jõudsalt kasvanud, kuid veidi üle kolmandiku alla kümne mesilasperega hobimesinikest ei ole oma mesilat põllumajandusloomade registris arvele võtnud.

Kõige populaarsem mee turustuskanal on jätkuvalt otse tarbijale müük, seda kõikides mesinike suurusgruppides, hobimesinikest kuni kutsemesinikeni. Vajalikul määral ostjate leidmine valmistab probleeme eelkõige suurema mesilasperede arvuga mesinikele. Enam kui 25 mesilasperet omavatest mesinikest rohkem kui pooltel oli 2018. aastal mee müümisega probleeme. Mee turustamisprobleemide leevendamisel on üks võimalusi teha koostööd teiste mesinikega. Kutselistest mesinikest enam kui pooled teevad mee turustamisel koostööd. Väikesema mesilasperede arvuga tootjate hulgas on koostöötegijate osakaal madalam.

Eesti päritolu mett eksporditakse endiselt vähestesse riikidesse ning väikestes kogustes. 2017. aastal eksporditi 2,6 tonni mett ja peamiselt Aasia riikidesse. Mee hind on Eesti turgudel kümne aastaga kerkinud 50%, 2018. aastal oli meehind üle 9 euro kg.

Riigipoolse panusena soovivad mesinikud eelkõige mesilasperede pidamise toetuse kehtestamist ning toetusi haiguste diagnoosimiseks ja raviks. Kutselised mesinikud ootavad riigilt ennekõike turujärelevalve tõhustamist.

Mesindussektori struktuuriuuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti mesindussektori struktuurist. Kogutud andmeid saavad kasutada nii mesindusorganisatsioonid kui ka Maaeluministeerium mesindussektori edasiarendamiseks. Uuringu koostamisel lähtus Eesti Konjuktuuriinstituut Statistikaameti, PRIA, Põllumajandusameti poolt kogutud ja avalikustatud andmetest ning mesinike küsitluse tulemustest.

Loe uuringut: „Eesti mesindussektori struktuur“