Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülesharitud püsirohumaid tuleb taas hakata tagasi rajama
Kõik soovivad, et aktiivse põllumajandustootmise juures ei saaks pöördumatult kahju hea elukeskkond ja loodus. Sellepärast on EL-i ühise põllumajanduspoliitika reeglites seotud ühtne pindalatoetus rohestamise nõuetega, mille hulka kuulub püsirohumaa säilitamine. Juba teist korda sel programmperioodil on Eestis püsirohumaid üles haritud lubatust rohkem ning tuleb hakata neid tagasi rajama.
Juba teist korda sel programmperioodil on Eestis püsirohumaid üles haritud lubatust rohkem ning tuleb hakata neid tagasi rajama. PRIA spetsialistid selgitavad, millised on nõuded püsirohumaade osas.
Kuidas toimub arvestus?
Püsirohumaa (PR) võrdlusarv arvutati kõigis EL liikmesriikides 2015. Arvesse ei läinud mahetunnustatud maa ja väiketootjate kavaga liitunute maa. PR suhtarv, mida igal aastal võrdlusarvuga võrreldakse, et tohi väheneda üle 5%.
Eesti PR võrdlusarv (PR pindala suhe kogu 2015 põllumajandusmaa pindalasse) oli 0,2609, kuid tänavune suhtarv on 0,2468. Suhtarvu muutust võrdlusarvu suhtes arvutatakse valemiga (0,2468-0,2609)/0,2609. Selle tulemusel on PR suhe riigis tervikuna võrreldes 2015. aastaga tänavu vähenenud lubatud 5% asemel 5,4 %.
Püsirohumaid hariti liigselt üles ligi 1020 hektaril. Enim on püsirohumaid üles haritud Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.
Mis toimub ülesharijatega?
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1307/2013 ja Komisjoni määrus 639/2014 kohustavad riiki PR suhte 5% ületamisel võtma kasutusele täiendavad abinõud PR pinna säilitamiseks ning määrama PR tagasirajamiskohustuse taotlejatele, kelle kasutuses on maa, kus on 2017. ja 2018.a jooksul PR üles haritud.
PRIA selgitas välja PR pinna, mis on vaja Eesti peale kokku tagasi rajada ning konkreetsed põllumassiivid, kus on PR kahel viimasel aastal üles haritud. Pindalatoetuste taotluste alusel on teada neile ülesharitud PRga maadele 2018.a toetuste taotlejad. Neil tuleb hakata püsirohumaid 2019. aastal tagasi rajama. Tagasirajamise kohustused määratakse individuaalselt ja proportsionaalselt, sõltuvalt ülesharitud PR pinnast.
Aasta lõpuks saadab PRIA otsused kõigile 731 taotlejale, kellele määratakse PR tagasirajamise kohustus. Otsuses on toodud tagasirajamisele kuuluva PR pindala ning põllumassiivid, millel on ülesharitud PR pind tuvastatud.
Püsirohumaa tagasirajamisega tuleb tegelda kohe 2019.a kevadel enne pindalatoetuste taotlemist. Tagasirajatud PR alad peavad olema märgitud järgmisel aastal esitataval pindalatoetuste taotlusel eraldi maakasutustüübiga TAR. Tagasirajamine ei pea toimuma täpselt samal kohal, kus PR varem asus. Tagasirajatavaks PRks ei sobi juba olemasolevad PRd ega varasema tagasirajamiskohustuse raames tagasirajatud püsirohumaad.
Tagasirajamiseks on järgmised võimalused:
Hetkel kuum
• Rajada uus rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu. Rajatud rohumaad peab hoidma samal kohal vähemalt 6 aastat ehk kuni see muutub vanuse tõttu püsirohumaaks.
• Tagasirajatud PRks võib kasutada ka varem rajatud lühiajalist rohumaad, millel kasvab heintaimede segu. Siis tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt nii kaua, kuni see muutub püsirohumaaks.
• Tagasirajatud PRks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2014-2018 ja mis 2019 muutub vanusega seoses püsirohumaaks.
2019 tuleb Eestil tagada liigselt ülesharitud PR tagasirajamine ja olemasolevaid PR-maid ei tohi kindlasti üles harima asuda. Kes jätab PR tagasirajamise kohustuse tuleval aastal täitmata või harib täiendavalt üles püsirohumaa või TAR maa, selle rohestamise toetus kuulub edaspidi vähendamisele.
Seoses PR ülesharimisega vähendati tänavu rohestamise toetust kahel põhjusel:
• taotleja haris püsirohumaa üles ajal, kui kehtis täielik ülesharimise keeld ehk 2017. a sügisel, külvates sinna talivilja;
• taotlejal oli 2018.a kohustus PR tagasi rajada. Selline kohustus sai tuleneda 2016. a lõpus määratud kohustusest, mis oli 2017. aastal täitmata jäänud. Kui taotleja ei täitnud kohustust ka 2018. aastaks, vähendati tema rohestamise toetust. Selline täitmata kohustus kandub edasi ka järgmisse aastasse.
Kui taotleja on püsirohumaa üles harinud 2018. aastal, siis selle eest rohestamise toetust veel ei vähendata. Küll aga osaleb selline maa PR tagasirajamise kohustuse määramisel 2019. aastaks.
Põhjalikumalt saab püsirohmaaga seotud nõuete kohta lugeda PRIA kodulehelt.
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele