Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 14. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tee püha tõeni, kuidas siis ikkagi metsa jätkusuutlikult majandada, on keeruline. Juba praegu valitsev ebavõrdne kohtlemine ei aita kaasa valdkonna säästvale arengule. Ja kuigi murekohti on rohkem, toon aja piirangu tõttu välja vaid mõned.

Kui majandusmetsana erastatud või ostetud kinnistule on tulevastele põlvedele loodusväärtuste säilitamise tähe all kehtestatud looduskaitselised piirangud, mis omandi kasutamist väga olulisel määral piiravad või selle sootuks keelavad, on metsaomanikul võimalus kaitsealune maa pärast aastatepikkust ootamist riigile tagasi müüa. Võrdluseks toon välja, et välisriigi kodanikule kuuluvat kinnisasja võib investeeringut kaitsva leppe kohaselt võõrandada või natsionaliseerida või sarnaselt piirata üksnes kohese kompensatsiooni eest.

Veel omandab riik avaliku huvi tagamiseks kinnistuid näiteks teede ehitamiseks, kaevanduste ja puhkeparkide rajamiseks või laiendamiseks.

Ja kuigi eesmärk on üks - avalikkusele hüvede tagamine - ei kohelda metsaomanikke võrdselt. Looduskaitsealuste maade müügist saadavat tasu maksustatakse tulumaksuga, mis ei võimalda saadud tasu eest samaväärse kinnisasja soetada.

Teatud huvigruppide surve majandada kõiki metsi püsimetsana või seada järjest uusi piiranguid sõltumata omandist, viidates metsa kõrvalkasutusele, loodusturismile või mõne muu mittepuiduliste väärtuste propageerimisele, seisneb tihti emotsioonidel või isiklikul huvil. Paraku mitte metsaomaniku huvil.

Loe artiklit pikemalt Äripäeva teemaveebist metsamajandusuudised.ee.