Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 19. veebruar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2018. aasta päikesetundide küllus vähendas toidutootja sissetulekut

2018. aasta päikesetundide küllus vähendas toidutootja sissetulekut
Foto: Reuters/Scanpix
Maaeluministeerium täpsustas jaanuaris põllumajandussektori 2018. aasta esialgse majandustulemuse hinnangut, mis kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 856 miljoni euro suuruseks.

2017. aastaga võrdluses kogutoodangu väärtus veidi vähenes, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 2018. aastal 856 miljonit eurot. Esialgsete andmete põhjal oli 2018. aastal põllumajandussektori kogutoodangu väärtus 3% madalam kui 2017. aastal, mis 10-aastases tagasivaates jääb 7% võrra madalamaks kui rekordaastal 2013.

Taimekasvatus andis 40% põllumajanduse kogutoodangust

2018. aasta kevad algas tavapäraselt 22. aprillil. Mulla tahenedes külvati põllukultuure kokku ca 680 tuhandele hektarile, millele lisaks veel 321 tuhat hektarit püsirohumaad ja püsikultuure. Taimekasvu soodustavate teguritena kogunes efektiivseid (üle 5 °C) temperatuure veerandi võrra enam kui norm ning taimekasvuperiood, mil domineeris keskmisest kõrgem temperatuur, kestis kauem. Päikesepaistelisi tunde oli 1673, mis on normist 15% enam, kuid sademete hulk oli väga varieeruv, moodustades Eesti eri piirkondades normist 8-86%[1]. Päikeseküllus koos väheste sademetega jättis aga saagikuse keskmisest madalamaks. Teravilja ja rapsi saagikus on viimase 10 aasta jooksul olnud madalam vaid 2010. aastal, mistõttu saadi põllult keskmiselt ligikaudu viiendiku, sh teravilja põllult ligikaudu kolmandiku võrra vähem toodangut kui eelneval aastal. Samal ajal tõusid taimekasvatussaaduste hinnad, tasandades kogutoodangu väärtuse langust.

Loomakasvatuse kogutoodangu väärtuse 3% vähenemist mõjutasid 2017. aastal makstud erakorralised toetused

Ligikaudu 49% kogu põllumajandussektori kogutoodangust annab loomakasvatus, millest omakorda üle poole moodustab piimatoodang. Aasta lõpu seisuga suurenes veiste ja sigade arv, aga vähenes piimalehmade, lammaste ja kitsede ning lindude arv. Loomakasvatustoodangu maht oli 5% võrra suurem kui 2017. aastal, kuna tapaloomade (va veised) ja lindude eluskaal ning piimatoodang aastases võrdluses kasvasid, kuid munatoodang vähenes. Samal ajal vähenesid tootjahinnad[2] keskmiselt 5%. Loomakasvatustoodangu väärtuse vähenemist alushinnas mõjutasid erakorralised toetused[3], mida 2017. aastal maksti ligikaudu 23,6 miljonit eurot, kuid 2018. aastal oluliselt vähem — 7,1 miljonit eurot.

Ettevaatavalt tuleb nentida, et rohusööta looma kohta toodeti hinnanguliselt viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal, mis sunnib tõenäoliselt talvisel-kevadisel perioodil söödaratsioonis korrektuure tegema, mõjutades toodangu näitajaid 2019. aastal.

Kogukulud suurenevad

Kogukuludest ligikaudu 63% kulub seemnele, energiale, söödale jm vahetarbimise kulutustele, mis hoolimata hinnatõusust jäid esialgsel hinnangul veidi madalamaks kui eelneval aastal, sest näiteks kuivatuskulud olid oluliselt väiksemad. Põhivara kulum moodustab kogukuludest 14% ja näitab aasta-aastalt suurenevat suundumust. Tööjõu-, intressi- ja rendikulu on samuti tõusuteel ning nende osatähtsus aina suureneb. Ühe euro põllumajanduse kogutoodangu kohta tehti 2018. aastal 1,11 eurot kulutusi, seega lisandväärtuse loomisel on väga oluline roll tootmistoetustel, kuna turult saadav hind ei taga tootjale kulutuste katmiseks vajalikku sissetulekut.

2018 (II) – tegu on korrigeeritud hinnanguga, lõplikud andmed selguvad oktoobris 2019.
Foto: Maaeluministeerium

Toetused põllumajandussektorile

2018. aastal määrati tavapäraseid toetusi (va investeeringuteks) põllumajandussektorile korrigeeritud andmeil 211,7 miljonit eurot, mis moodustab lisandväärtusest faktorhinnas[4] 64%. Sellest omakorda tuleb põllumajandussektoril katta välised tegurid ehk tööjõu-, intressi- ja rendikulud, kokku 214,6 miljonit eurot, ning omanikutulu. Eesti põllumajandustootmine on aina enam suurematesse üksustesse koondunud ning palgatööjõudu kasutav. Peretööjõu osatähtsus on langenud 36% kogu tööjõust. Samuti sõltutakse oluliselt rendipindadest. Laenu- ja liisingujääkide kogumaht on suurenenud, kuid intressimäärad on veel madalad.

Toetused põllumajandussektorile
Foto: Maaeluministeerium

Tootlikkus on 2018. aastal võrreldes 2013. aasta rekordtasemega veel languses

Sektori tootlikkust mõõdetakse majandusarvestuses netolisandväärtuse faktorhinnas taandamisega tööjõuühikute kohta ehk toodangu väärtuse ja kulude vahena täistööajaga töötaja kohta, milleks 2018. aastal kujunes 15,8 tuhat eurot. Tootlikkus on küll madalam kui 2013. aasta rekordtase (18,9 tuhat eurot), kuid võrdluses 2016. aasta väga madala näitajaga (9,4 tuhat eurot) siiski põllumajandustootjatele 2018. aastal arvestatavat sissetulekut tagav suurusjärk.

Katre Kirt

Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik 

Allikas: Maablogi

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960