Autor: Juuli Nemvalts • 29. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Metsaomanik on kohustatud oma metsa eest vastutama. See ei ole kuigi vastutustundlik, kui omanikul ei ole infot oma metsa kohta,“ pani Timberi üks asutajatest Ott Krigul metsaomanikele südamele. Metsa tundmine algab metsamajandamiskavast, varem nimetati seda ka metsapassiks. Kava annab ülevaate, mis metsas toimub, mis on metsa seisukord, milliseid puistuid seal on, milliseid raieid on vaja läbi viia. Nii Asmer kui Krigul rõhutavad, et iga metsaomanik peaks omama metsamajandamiskava.

„Põhitõed oleks hea endale selgeks teha: kui vanaks mets kasvab, mis on metsa eluring, kuidas metsas tuleb käituda, milliseid töid läbi viia – need on teadmised millega peaks metsaomanik kursis olema ja see ei nõua liiga suurt ressurssi,“ kinnitas Krigul. „Need inimesed, kes ütlevad, et ostavad metsakinnistuid investeeringuteks, sellised on juba teadlikumad omanikud. Pigem on väheinformeeritud need metsaomanikud, kes on saanud metsa kas pärimise teel või on mets kaasomandis mitme kaasomaniku vahel ja pahatihti ei saa need inimesed omavahel ka läbi. Seetõttu võib metsa jääda soiku ning selliseid situatsioone tuleks vältida,“ lisas ta.

Loe pikemalt Äripäeva teemaveebist metsamajandusuudised.ee.