• 29.03.19, 12:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vastutustundlik metsaomanik teab oma metsa seisukorda

Timber AS juhatuse esimees Toivo Asmer sõnas, et metsaomanikul ei ole pahatihti teadmisi metsandusest. „Ta lihtsalt teab, et tal on mets ja tal on vaja raieid teostada. Kuid enne puude maha lõikamist on vaja metsamajandamiskava, metsateatist ja muud dokumendid korda teha,“ toonitas Asmer.
Iga metsaomanik peaks omama metsamajandamisekava.
  • Iga metsaomanik peaks omama metsamajandamisekava.
  • Foto: Keskkonnaagaentuur
„Metsaomanik on kohustatud oma metsa eest vastutama. See ei ole kuigi vastutustundlik, kui omanikul ei ole infot oma metsa kohta,“ pani Timberi üks asutajatest Ott Krigul metsaomanikele südamele. Metsa tundmine algab metsamajandamiskavast, varem nimetati seda ka metsapassiks. Kava annab ülevaate, mis metsas toimub, mis on metsa seisukord, milliseid puistuid seal on, milliseid raieid on vaja läbi viia. Nii Asmer kui Krigul rõhutavad, et iga metsaomanik peaks omama metsamajandamiskava.
„Põhitõed oleks hea endale selgeks teha: kui vanaks mets kasvab, mis on metsa eluring, kuidas metsas tuleb käituda, milliseid töid läbi viia – need on teadmised millega peaks metsaomanik kursis olema ja see ei nõua liiga suurt ressurssi,“ kinnitas Krigul. „Need inimesed, kes ütlevad, et ostavad metsakinnistuid investeeringuteks, sellised on juba teadlikumad omanikud. Pigem on väheinformeeritud need metsaomanikud, kes on saanud metsa kas pärimise teel või on mets kaasomandis mitme kaasomaniku vahel ja pahatihti ei saa need inimesed omavahel ka läbi. Seetõttu võib metsa jääda soiku ning selliseid situatsioone tuleks vältida,“ lisas ta.
Loe pikemalt Äripäeva teemaveebist metsamajandusuudised.ee.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.25, 15:43
FJDynamics hoogustab Eesti põllumajandust põnevate uute lahendustega
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele