EL karmistab mee märgistust, et tõkestada võltsmett
Euroopa Liidus hakkavad 2026. aasta juunis kehtima uued reeglid, mis muudavad mee päritolu märgistamise täpsemaks ja aitavad vähendada võltsmett turul. Edaspidi peab pakendil olema kirjas kõik riigid, kust mesi on korjatud, ning nende osakaalud.
Otsus on mesinikele hea uudis - turule jõuab nii vähem võtlsmett.
Foto: Pixabay
Praegu piisab mee märgistusel üldsõnalisest viitest, näiteks „Euroopa Liidust pärit mee segu“ või „Euroopa Liidust ja väljastpoolt pärit mee segu“, mis ei anna tarbijale infot, kust mesi tegelikult tuleb. Alates 2026. aastast tuleb aga kõigi segude puhul esitada päritoluriigid koos protsentuaalsete osakaaludega kahanevas järjekorras.
Eesti Kutseliste Mesinike Ühing (EKMÜ) annab teada, et käesolev suvi on kujunemas Eesti mesindussektori jaoks viimaste aastakümnete raskemaks. Pidevad vihmasajud, madalad temperatuurid ja jahedad ilmad on rikkunud mesilaste töötingimused ning meesaagikus jääb piirkonniti alla poole tavapärasest.
Tartu teadlased analüüsisid ligi 370 meeproovi, saades esmakordselt mees oleva DNA põhjal ülevaate Eesti meetaimedest ja mesilase haigustekitajatest. Uudne lähenemine loob suurimat väärtust mesinikele, kes saavad vaid mõnekümne grammi mee abil olulist teavet mee bioloogilise koostise ja mesilaste tervise kohta.
Põllumajandus- ja Toiduamet uurib igal aastal Eestis müüdava mee kvaliteedi- ja ohutusnäitajaid ning proove võetakse jaekaubandus- ja meekäitlemisettevõtetes nii Eesti päritolu kui ka mitte Eesti päritolu meest. 2020. aastal võeti Eestis müüdavast meest 121 proovi, sealhulgas 50 proovi mee autentsuse tuvastamiseks.
Sel kevadel ilmus uudis, et Eesti mesi sai siinsete teadlaste loodud maailmas unikaalse DNA-testi, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust, kaitseb tarbija ja tootja huve ning aitab realiseerida puhta Eesti mee ekspordipotentsiaali. Nüüd liigubki Jaapanisse esimene DNA-testitud meekoorem Viljandimaa meetootjalt Nordmel.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.