Eesti Kutseliste Mesinike Ühing (EKMÜ) annab teada, et käesolev suvi on kujunemas Eesti mesindussektori jaoks viimaste aastakümnete raskemaks. Pidevad vihmasajud, madalad temperatuurid ja jahedad ilmad on rikkunud mesilaste töötingimused ning meesaagikus jääb piirkonniti alla poole tavapärasest.

- Eesti mesi saab otsa juba jaanuaris – katastroofiline meeaasta!
- Foto: Unsplash
„Sellist aastat nagu tänavu ei osanud keegi oodata. Võib öelda, et Võrumaal on tänavune meeaasta praktiliselt katastroofiline,“ kommenteerib Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu esimees Mario Kalvet, kes peab Võrumaal üle 700 mesilaspere. „Mais olid ilmad külmad, juunis ja juulis pea katkematud vihmasajud. Kui põllumehed võitlesid üleujutustega, siis mesinikud vaatasid, kuidas nende mesilaspered sülemlevad ja saaki lihtsalt ei tule.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Enery Rummu ja Järsi päikeseparkides hakkavad tööle mesilased – rahvusvaheline taastuvenergiaettevõte paigaldas sinna esimesed kümme mesitaru, avades tee mesindusele päikeseparkide aladel.
Tartu teadlased analüüsisid ligi 370 meeproovi, saades esmakordselt mees oleva DNA põhjal ülevaate Eesti meetaimedest ja mesilase haigustekitajatest. Uudne lähenemine loob suurimat väärtust mesinikele, kes saavad vaid mõnekümne grammi mee abil olulist teavet mee bioloogilise koostise ja mesilaste tervise kohta.
Põllumajandus- ja Toiduamet uurib igal aastal Eestis müüdava mee kvaliteedi- ja ohutusnäitajaid ning proove võetakse jaekaubandus- ja meekäitlemisettevõtetes nii Eesti päritolu kui ka mitte Eesti päritolu meest. 2020. aastal võeti Eestis müüdavast meest 121 proovi, sealhulgas 50 proovi mee autentsuse tuvastamiseks.
Eesti ettevõte Muhe Mesi sai möödunud nädalal Brüsselis põllumajanduse ja maapiirkondade inspiratsiooniauhinna. Kõrge tunnustuse pälvis mesinike ja teadlaste koostööprojekt, kus töötati välja uuenduslik DNA-põhine meeanalüüsi meetod.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.