Tartu teadlased analüüsisid ligi 370 meeproovi, saades esmakordselt mees oleva DNA põhjal ülevaate Eesti meetaimedest ja mesilase haigustekitajatest. Uudne lähenemine loob suurimat väärtust mesinikele, kes saavad vaid mõnekümne grammi mee abil olulist teavet mee bioloogilise koostise ja mesilaste tervise kohta.

- Keerispea põld meelitab ligi mesilasi.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Mesi on mesilaste abiga valmiv looduslik toiduaine. Lisaks erinevatele suhkrutele, ensüümidele, mineraalainetele ja teistele teada-tuntud väärtuslikele koostisosadele, sisaldab mesi alati ka DNA-d. DNA pärineb taimedelt, putukatelt, bakteritelt ja teistelt organismidelt, millega mesilane ja mesi on kokku puutunud. DNA osakaal on mees küll madal, kuid selles sisalduv mitmekülgne teave annab igale meele unikaalse DNA sõrmejälje.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte Muhe Mesi sai möödunud nädalal Brüsselis põllumajanduse ja maapiirkondade inspiratsiooniauhinna. Kõrge tunnustuse pälvis mesinike ja teadlaste koostööprojekt, kus töötati välja uuenduslik DNA-põhine meeanalüüsi meetod.
16.-19. septembril toimus esmakordselt Eestis mesindusteaduse tippsündmus EurBee 10, mille peakorraldaja oli Eesti Maaülikool.
Eesti Kutseliste Mesinike Ühing (EKMÜ) on viimased aastad intensiivselt tegelenud Eesti meeturu korrastamisega. Nüüd on ka Läti ja Leedu mesinikud Eesti mesinike algatusega kaasa tulnud ja tänu sellele eemaldati ka neis maades Lidli kaubaketist müügilt võltsmesi.
Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade Kasvupinnas keskendub meeturule. Nordmel OÜ juhi ja mesiniku Peeter Matsoni sõnul on turg jõuetu, sest võitlusel meepettustega ei ole otsa ega äärt.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.