Põllumajandus- ja Toiduamet uurib igal aastal Eestis müüdava mee kvaliteedi- ja ohutusnäitajaid ning proove võetakse jaekaubandus- ja meekäitlemisettevõtetes nii Eesti päritolu kui ka mitte Eesti päritolu meest. 2020. aastal võeti Eestis müüdavast meest 121 proovi, sealhulgas 50 proovi mee autentsuse tuvastamiseks.

- Mee koostisele ja kvaliteedile on kehtestatud kindlad nõuded.
- Foto: Pixabay
„Meele on kehtestatud kindlad koostise ja kvaliteedi nõuded. Kui mesi nendele ei vasta, siis ei tohi seda toodet mee nimetuse all turustada. Näiteks hüdroksümetüülfurfaali (HMF) sisaldus on üks olulisemaid mee kvaliteedi parameetreid, mis näitab mee värskust ja annab teada mee võimalikust liigsest kuumutamisest. Mett kuumutatakse vedeldamiseks, kuna tarbija eelistab vedelat mett. Diastaasarv näitab samuti mee värskust ja vigu mee kuumutamisel. Värskes mees on diastaasarv kõrgeim ning see väheneb mee seismisel ja kuumutamisel,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg. „Samuti on väga oluline kvaliteedinäitaja niiskusesisaldus, sest suure niiskusesisaldusega mesi võib käärima minna. Suurt veesisaldust ehk niiskust võib põhjustada ka näiteks niiske ilmastik.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.