• 02.04.19, 10:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Antibiootikumide kasutamine luubi all

25.-29. märtsini külastasid Eestit Sotsiaalministeeriumi kutsel Euroopa Komisjoni tervise peadirektoraadi DG Sante ning Soome ja Portugali eksperdid. Komisjoni esindajate ülesandeks oli auditeerida antibiootikumide kasutamise olukorda Eestis.
Loomakasvatajate teadmised ennetustööst – bioohtusest või vaktsineerimisest on puudulikud.
  • Loomakasvatajate teadmised ennetustööst – bioohtusest või vaktsineerimisest on puudulikud. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Audit peaks aitama Eestil välja töötada riikliku programmi antibiootikumide kasutamise vähendamiseks. Külastuse käigus toimus 26. märtsil kohtumine sidususrühmade esindajatega. Komisjon kaardistas Eestis valitsevat olukorda ja seniseid tegevusi ning viitas olulisematele probleemidele. Valdkondadest keskenduti suurloomade, lemmikloomade ja kalade ravimisele.
Tõdeti, et info kättesaadavus antibiootikumide kasutamise ulatusest põllumajandusloomade ravil vajab Eestis parandamist. Probleemiks on näiteks ravimimüüjate agressiivsed pakkumised, mis meelitavad ostma tegelikust vajadusest rohkem ravimeid. Kitsaskohaks on suurlooma-arstide vähesus, mis omakorda on kaasa toonud selle, et farmiomanikel on avanenud võimalus osta ravimeid ja mõnikord ka ise ravi teostada, omamata selleks tegelikku luba.
VTA on probleemist teadlik ning sellest aastast on loomaarstide järelevalve süsteemi muudetud. Eelnevatel aastatel ei olnud VTA-l Ravimiregistrile ligipääsu ning järelevalve teostajad ei teadnud, millised arstid milliseid ravimeid on tellinud ja kus kasutanud. Kuigi väga detailsele infole VTA-l juurdepääsu ei ole, on tänaseks siiski teada konkreetsete veterinaaride poolt tellitud ravimite kogused. Riskipõhise kontrollisüsteemi järgi kontrollitakse enim ravimeid tellinud arste ja sel aastal kuulub valimisse 80 arsti.
Loomakasvatajate sõnul on probleemiks ka kindlale loomaliigile spetsialiseerunud loomaarstide vähesus, kalasektoris ei tegutse Eestis ühtegi kalahaigustele spetsialiseerunud arsti. Samuti leiti, et loomakasvatajate teadmised ennetustööst – bioohtusest või vaktsineerimisest on puudulikud.
Ennetustöös nähakse eelkõige lisakulu ning mentaliteet „tegutseme kui probleem käes“ on laialt levinud. Loomakasvatajatel puudub kohustus bioohutuskava väljatöötamiseks.
Antibiootikumide kasutamise vähendamiseks on Maaeluministeerium koostöös loomaarstidega välja töötanud ravimite kasutamise juhendi, sidususrühmad on kajastanud teemat erinevatel seminaridel. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pööras suuremat tähelepanu antibiootikumide kasutamisele eelmise aasta Piimafoorumil, Lihafoorumil, Seakasvatuse aastakonverentsil ja Riigikogus toimunud Toiduohutuse konverentsil.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.02.25, 09:12
Kuluefektiivne lahendus väikeettevõtetele kiireks ja paindlikuks rahastuseks
Mikro- ja väikeettevõtete jaoks võib ootamatu rahavajadus tekkida igal hetkel, olgu selleks kiire vajadus varude täiendamiseks, ootamatud remondikulud või uus ärivõimalus. Arvelduskrediit on loodud just selliste olukordade jaoks – see on kiire, paindlik ja kuluefektiivne lahendus, mis võimaldab ettevõtetel raha alati käepärast hoida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele