Maainimesete ühispöördumine: roheäärmuslased tahavad maainimesed mitmeks kuuks tööta jätta

Metsasektoris töötab üle 30 00 inimese, enamus neist maapiirkondades. Suurele hulgale neist tähendaks raiete keelamine kuudeks sissetulekuta jäämist.

Metsamees Karl Lister on sügavalt nördinud välja pakutud uue piirangu üle. “Nende piirangute taga on inimesed, kes töötavad linna kontorites. Metsas käivad nad vahel matkamas või marju korjamas. Minu ja paljude teiste maainimeste jaoks on mets aga igapäevane elukeskkond ja elatusallikas. Selline piirangu ettepanek on minu meelest järjekordne näide sellest, kuidas asjatundmatud ja elu- ja metsavõõrad linnainimesed üritavad maainimeste elu piirata ja kontrollida,” sõnas Lister. “Igasugune jutt regionaalpoliitikast on väga õõnes selliste ettepanekute valguses, mis jätaks tuhanded inimesed maapiirkondades mitmeks kuuks töötuks,” lisas Lister.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link leiab, et otsuseid raiete pesitsusajaks piiramise kohta ei saa kindlasti emotsioonipõhiselt teha. “Oleme sama meelt nendega, kes leiavad, et linde tuleb hoida ja neid pesitsuse ajal võimalikult vähe segada. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et sellistel piirangutel on väga tugev mõju tuhandetele perekondadele üle Eesti,” juhib Link tähelepanu raiete keelamisega kaasnevatele mõjudele. “Metsasektor on maapiirkondades üks väga olulisi tööandjaid. Võrumaal on iga viies tööl käiv inimene hõivatud just metsasektoris. Need on inimesed, kes peaksid selliste piirangute tõttu jääma mitmeks kuuks töötuks. Teades statistikat selle kohta, kui vähe on eestlastel keskmiselt sääste ja võimekust oma pere üle palgapäeva toita, ei taha ma ette kujutada ka, mida need inimesed täna tunnevad,” sõnas Link.