12. aprillil Muugal toimunud künnipäeval tutvustas piirkonna ettevõtja Margo Klaasmägi kohalikele noortele oma ettevõtet ning arutles põllumajanduse teemadel ka veidi laiemalt.
Ariston Grupp OÜ juhatuse liige Margo Klaasmägi Muuga-Laekvere kandi künnipäeval.
  • Ariston Grupp OÜ juhatuse liige Margo Klaasmägi Muuga-Laekvere kandi künnipäeval.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Põllumajanduse populaarsus noorte hulgas jääb kindlasti alla igasugusele nutivärgindusele, aga seda toredam on, kui leidub inimesi, kes tahavad põllumajandust propageerida ja rääkida sellest koolinoortele, kellel seeläbi võib tekkida soov jääda elama ja tööle maapiirkonda,“ sõnas Muuga raamatukogus toimunud künnipäeva üritusel kohalik ettevõtja, Artiston Grupp OÜ juhatuse liige Margo Klaasmägi. Ta lisas, et IT ja tipptehnoloogia on tegelikult ka tänapäevase põllunduse märksõnadeks.
Eks piirkonna lapsed on ju igapäevaselt kohalike põllumajandustootjatega tuttavad, aga mida täpsemalt tehakse ja millised on ettevõtte majandusnäitajaid, seda nad ei hoomanud enne, kui Margo Klaasmägi ettevõttest pikemalt rääkis.
Artiston Grupp, millel on kaks omanikku – Margo Klaasmägi ja Raul Vahter - on piirkonnas üks suurtegijatest ja läbi nende eduloo sai kindlasti nii mõnigi noor aru, et põllumajandus võib olla ka nende tulevik.
Mida toob tulevik? „Siin on palju selgusetust, ka lähema perspektiivi osas. Küsimus on toetuste süsteemis ja toetussummades. Kindlasti need toetused jäävad - mis mahus on küsimus. Meie lootus on see, et ebavõrdsus, mis praegu meie ja teiste Euroopa põllumeeste vahel valitseb, see kaoks,“ lausus Klaasmägi.
Ettevõtja sõnul näitab kasvu ka mahetootmine. „Ka meil on mahefirma tekkinud ja näeme siin tulevikku, sest tahame kõik ju puhast toitu tarbida ja võimalikult vähe kemikaale kasutada. Siin aga ei saa tormata, vaid vaja on teha koostööd põllumeeste ja teadlaste vahel, et kuidas ikka seda mahetoitu toota nii, et see jõuaks ka massidesse, mitte ei oleks vaid luksuskaup,“ sõnas ta.
Arutledes teemal millisel tootmisharul, kas teraviljakasvatusel, piimatootmisel või lihatootmisel, oleks tulevikku, sõnas Klaasmägi, et tema arvates võiks see olla pigem piimanduse pool. „Siin mängib rolli meie väiksus ja kliima. Me ei suuda võistelda teiste maade teraviljatootjatega, nagu näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Ukrainaga. Seal on need mastaabid niivõrd suured ja klimaatilised tingimused paremad, et me ei suuda võrdväärset konkurentsi pakkuda. Piimanduses on aga meil küll eeliseid, meil on piisavalt hea rohukasv ja piisavalt joogivett ja heal tasemel piimafarmid,“ sõnas lõpetuseks Klaasmägi.
Vaata fotogaleriid künnipäevast SIIT.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele