„Ka on tähtis see, et magnooliat ei tasu pügada, ta küll talub pügamist, aga nii kallist puust pole mõttekas n-ö hekki teha. Ka ei õitse siis puu nii nagu soovite, sest pügades lõikate ära õiepungad. Magnoolia õied tekivad ainult oksa tippu, need moodustuvad eelmisel aastal ja puhekvad õide varakevadel.“
Eesti suurim magnoolia kasvab Laansoo sõnul Põlvamaal Maaritsas, Karu järve ääres. „Muidugi pole see looduslik puu vaid on sinna istutatud 100 aastat tagasi. Puu on juba 16 meetrit kõrge. Seal on tegu teravalehise magnooliaga Magnolia acuminata L.“
Magnooliataime omanikuks saades tuleb teada, et Eesti kliimatingimustes peab kasvukoha valima võimalikult sooja ja tuulevaikse. Et taim rikkalikult öiseks võiks kasvukoht olla päikesepaisteline. Muldadest sobib parasniiske, hea õhustatusega, viljakas ja nõrgalt happeline muld. Puud istutades tasub lisada istutusauku veidi happelist rabaturvast. Kui on oodata külma talve, siis tasub noori puid kaitsta varjutuskangaga.
MIS ON MIS
Loebneri magnoolia, Magnolia × loebneri Kache (M. kobus × M. stellata)
Loebneri magnoolia on kuni 5 meetri kõrgune heitlehine põõsas või mitmetüveline puu. Lehed ON kuni 12 cm pikkused, tumerohelised. Õitseb mais enne lehtimist. Õied suured, sordist olenevalt kas valged või roosad, meeldiva lõhnaga. Väga külmakindel meie kliimas.
Hondo magnoolia, Magnolia kobus DC (lvv Kobus magnolija)
Hondo magnoolia looduslikud kasvualad on Jaapanis. Ta on heitlehine, laiuva võraga, 2-3 meetri kõrgune puu või põõsas. Valged ja lõhnavad õied puhkevad enne lehtimist mais. Hondo magnoolia on üks külmakindlamaid magnoolialiike.