Erametsaliit: looduse ja lindude hoidmine on meie kõikide, mitte ainult metsaomanike, vastutus

Eesti Erametsaliit kirjutab oma kirjas õiguskantslerile, et nad ei pea põhjendatuks, kui lindude pesitsuse häirimisel keskendutakse ainult metsandusele. Liidu hinnangul tuleks auditeerida Looduskaitseseaduse vastava paragrahvi toimimist laiemalt.

Mets  Foto: Pixabay

Mittetahtlik loomade, lindude ja putukate hävitamine ja häirimine toimub ka linnaparkides, haljasaladel, koduaedades, põllumajanduses ja teistes paikades. Igal aastal hukkub hulgaliselt linde autode, busside ja murutraktorite all, pesitsusi segavad ATV-dega metsades sõitvad loodusturistid, uskumatult palju linnupesasid hävitavad näiteks kodukassid. Samuti ei saa alahinnata muudest teguritest, nagu väikekiskjad ja röövlinnud, kellest viimased on suures osas kaitse all, tulenevaid mõjutusi. Oleme igati päri, et arvestades teema tulisust, oleksid hädavajalikud laiapõhjalised teadusuuringud, mis annaksid täpsema ülevaate kogu kevadisest inimtegevusest, mis lindude pesitsust mõjutab. Panna ühte sektorit vastutama kõikide inimtegevuse mõjude eest, on meie hinnangul ebaõiglane ja selgelt ebaproportsionaalne.

Uuringud on seda olulisemad, et üheski teises ümberkaudses riigis taoliseid piiranguid kehtestatud ei ole ja need seaksid Eesti metsaomanikud ja ettevõtjad kehvemasse positsiooni, kui meie ametivennad Lätis, Leedus või Soomes. Arvestades, et metsa- ja puidutööstus annab Eestis otseselt või kaudselt tööd igale kümnendale töötajale, oleks piirangute mõju meie ühiskonnale äärmiselt suure negatiivse mõjuga. Eriti oluline on selle mõju maapiirkondades, kus metsa- ja puidusektor on üks olulisemaid tööandjaid ja leiva lauale toojaid. Oleme õiguskantsleriga nõus, et kavandatud meetmed peavad olema proportsionaalsed ja võtma arvesse reaalseid võimalusi ning arvestama sotsiaalmajanduslike mõjudega.

Oleme omalt poolt teinud ettepaneku Eesti Ornitoloogia Ühingule kevad-suviste metsakasvatustööde juhendi koostamiseks, kuid kahjuks ei ole ühing selle ideega kaasa tulnud. Leiame, et lausalise keelamise asemel tuleks enam panustada teadmiste ja teadlikkuse suurendamisse mis annab igaühele võimaluse loodushoidu isiklikult panustada.

Metsa- ja puidusektor on üks väheseid majandusvaldkondi, kellel on pakkuda lahendusi globaalsetele kliimaprobleemidele, mis on liikide arvukuse vähenemise peamine põhjustaja. Kliimamuutuste peamised tegurid on fossiilsed kütused, mida viimase paarisaja aasta jooksul on maapõuest välja kaevatud, kiiresti ära tarbitud ja seeläbi atmosfääri paisatud. Kasvavad puud aitavad seda süsinikku õhust kokku koguda. Just noored, intensiivselt kasvavad puud, seovad õhust süsinikku. Tehes raieküpseks kasvanud puust toote, saaksime sellesse kogunenud süsiniku lukustada pikemaks ajaks. Asendades seeläbi näiteks naftapõhise toote, on kasu loodusele suisa kolmekordne.

Loodame väga, et metsanduse ümber toimuv debatt muutub lähiajal argumenteeritumaks, varasemast rohkem teadmistepõhiseks ning keskendub tulevikus vastandumiste loomise asemele lahenduste leidmisele.

Elamiskõlbulik maailm on vastutus, mida me kõik ühiselt kanname. Seda olulisem on teha neid otsuseid teadmistele ning koostööle rajades.

Loe lisaks: Õiguskantsler: pesitsevate lindude kaitseks on vajalikud normid olemas

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931