Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
KEVILI põllupäev keskendus keskkonnasäästlikule tootmisele
Põllupäevade eesmärk on alati innustada KEVILI enda liikmeid tegema põldkatseid, et näha suurematel pindadel tulemusi. Tänavune KEVILI põllupäev toimus kolme KEVILI liikme juures – Kalle Adleri, Sander ja Üllar Hiire ning Tarmo Säga põldudel. Järgnevalt kõigest sellest lähemalt.
Päeva alustas avasõnadega KEVILI juhataja Meelis Annus. Seejärel sai sõna Abaja Farm OÜ peremees Kalle Adler, kes rääkis enda tegemistest. Põllumaad on neil 1300 ha, millest haritavat maad 1176 ha. Omandis on 925 ha, seega 71%. Rendimaad ja kasutusvalduses olevaid maid on 375 ha. Töötajaid on 3, lisaks enda pere. Keskkonnasõbralik tootmine on toimunud alates meetme algusest, kuid ka varasemalt jälgiti keskkonnasäästlikke taimekasvatuse põhimõtteid. Põllud on kompaktselt koos, kaugeim põld asub kuivatist 6 km kaugusel. Tehnikapark on mitmekesine - kolm New Hollandi traktorit 7.315, 7060, 6070 ning Valtra 8050. Lisaks kombain NH CX 8080, heeder MacDon 10,6 m, kogurheeder Shelbourn Reinolds, niiduk MasDon 7,5 m ja teleskooplaadurid. Külve tehakse Horch Pronto 8DC külvikuga ning taimekaitsetöid Caruelle 24 m laiuse taimekaitsepritsiga. Põlde haritakse Väderstad Carrier randaaliga ning Horch Terrano tüükultivaatoriga. Vilja kuivatamiseks oli juba varasemalt 300 m3 (ca 220 t) mahutavusega põrandakuivati ja tänaseks on valminud ka uus 580 m3 (ca 420 t) mahutavusega kuivati.
Tänavu kasvatatakse talivilju - talinisu, -oder ja –raps - 774 hektaril, suviotra on külvatud 123 ha ja põldhernest 124 ha. Loomade tarbeks on olulised ka rohumaad. Püsirohumaid on 124 ha ning lühiajalisi rohumaid 155 ha. Farmis on 260 puhtatõulist Aberdeen Angus lihaveist, keda müüakse põhiliselt tõuloomadena. Lisaks läheb osa loomadest nuumale Türki. Kokku on elusloomi müüdud 14 erinevasse riiki.
Abaja Farm OÜ põldudele oli rajatud põllupäevaks erinevate külvisenormidega taliodra sordivõrdluskatsed, kus kohapeal rääkisime taliodra kasvatustehnoloogiatest. Samas kõrval nägime ka erinevaid talinisu sorte ning kasvatustehnoloogiaid.
Taliodra sortidest oli põllul kuuetahuline sort `SU Ellen` ja kaherealine sort `Frigg`. Erinevate külvisenormide – 200 ja 160 idanevat seemet m2 vahel erinevused silmaga hinnates puudusid, sest sordid olid võrsunud väga hästi. Külviaeg katsepõllul oli 5. september 2018, mis on möödunud aasta sooja ja pikka sügist arvestades optimaalne. Tavapärasel sügisel, piirkonda arvestades, pigem hilisem. Külvisenormide katse on nn jätkukatse möödunud aasta põllupäeva katsele, kus erinevused tulid välja saagikustes ja erinevates mahukaaludes.
„Möödunud aastal oli `Frigg`i saagikus parem väiksema külvisenormi juures ja `SU Ellen` saagikus pigem üle 200 idaneva seemne/m2 juures. Need kaks sorti kasvatavad sügisel vähem lehemassi, võrsuvad väga hästi ja võrsed hoiavad rohkem maapinna lähedale, moodustades hästi kompaktse taimiku. Väiksem lehemass hoiab tagasi lumiseene nakatumist. Kevadel on eelkõige `Frigg` parema taastumis- ja võrsumisvõimega kuna võrreldes teiste sortidega, alustab kasvu aeglasemalt. Kõrrepikkuselt on ta ka madalam kui kuuetahulised sordid. Varasemate aastate katsetest eristub veel sellega, et varist jääb põllule vähem ja seeläbi on järgnevatel aastatel taliotra, kui võõrliiki, põllul vähem,“ rääkis Abaja Farm OÜ peremees Kalle Adler. „`SU Ellen` on kevadel kiirema kasvuga, pikema kõrrega. Kasvureguleerimise osas vajab see sort rohkem tähelepanu. Lisaks tasub ära märkida ka see, et taliodra varisesse peab suhtuma täie tõsidusega ja peale koristust peab kindlasti põllul tegema pindmiselt kõrrekoorimise, et saada varise seemnetele kontakt mullaga. Kes on taliotra kasvatanud samal põllul kaks-kolm aastat varem, sellel on tänaseni see seal võõrliigina olemas.“
Talinisu sordivõrdluskatses olid sordid `Fredis`, `Bohemia`, `Julie` jt. `Bohemia` ja `Julie` on KEVILI esindatavad sordid, mida oleme Eestis katsetamas kolmandat hooaega. Sellest sügisest on võimalik neid sorte külvata ka tootmispõldudele. Katsetesse on külvatud need sordid varasematest aastatest hilisemal külviajal. Sellest hoolimata on sügisel võrsumine olnud hea ja jätkunud ka kevadel. `Julie` on väga hea saagipotentsiaaliga ja E-kategooria kvaliteediga. `Bohemia` on saagikuselt võrreldes `Julie`ga veidi tagasihoidlikum, kuid veelgi kõrgema kvaliteediga. Valmimisajalt on need sordid keskvalmivad. Haigustest vastupidavad DTR-le ja fusarioosile ning väike nakkusoht on helelaiksusesse nakatumisel. Jahukastesse nakatumine on madala riskiga.
Põllupäeva tarbeks 11 sordiga talirapsikatsed
Järgnevalt tutvustas noorperemees Sander Hiire ka Mäemõisa OÜ tegemisi. Mäemõisa OÜ on Üllar Hiire eestvedamisel toimetanud 25. aastat ja tänaseks haritakse maad 1000 hektaril. Käesoleval hooajal on talirapsi, -nisu ja -odra all 63 % pinnast, lisaks on külvikorras 170 ha suviotrasid ja hernest ning uba 120 hektaril. Rajatud on ka 50 ha suviseid liblikõielisterohkeid vahekultuure (uba, keerispea, ristikud, päevalill). Tööd saavad tehtud lisaks pereliikmetele, kahe töömehe abiga. Otsekülviga on tegeletud viimased 5 hooaega, mille käigus on palju õpitud. Külvikut on seadistatud ja täiendatud ummistusandurite, seemnekasti kõrgenduste ning lisatiisliga, mille järgi jookseb Väderstad Rexuse rull. Selline kombinatsioon võimaldab ühe töökäiguga hoida kokku kiiret tööaega.
Otsekülvi peamiste eelistena näevad Sander ja Üllar Hiire mulla niiskuse säilitamist, mullaelustiku väiksemat häirimist, ühtlasemat külvisügavust ja tärkamist. Viimane just eelkõige sellepärast, et külviku iga seemendi kopeerib põldu. Vähem tähtis ei ole ka aja, kütuse ja tööjõu kokkuhoid. „Eelmisel hooajal lisandus külvivõimsust juurde Väderstad Rapid 400C näol, kuna aeg-ajalt on võimalus kasutada vedelsõnnikut või digestaati, mis segatakse mullaga ja haritud mullas teeb see külvik parema töö. Lisaks saab Rapidiga sügisel vahekultuure kõrde külvata. Sel kevadel on Rapidga külvatud ka 13 ha maheotra kõrreliste ja ristiku allakülviga,“ lisas Sander Hiire.
Enamus põllud on Agriconi abil kaardistatud ja kaartide järgi on tehtud tasandusväetamised ja lupjamised. Väetisekülvikuks on Kverneland Geospread, ning saak koristatakse NH 8.90 kombainiga, millel on ees MacDoni põldu kopeeriv 10,6 m heeder. „Taimekaitset teeme iseliikuva pritsiga JD5430i 36m, töötraktoriteks on JD 8310 ning NH T7.270. Vilja ja väetist upitame Manitou MLT840-137 abil ning vanad tööloomad peavad oma pensionipõlve abitöödel: McCormick XTX200 ja 150 ning Case 135MX,“ rääkis Hiire. „Kuna enamus põlde asuvad 10 km raadiuses, siis vilja veame traktorihaagistega. Vilja ladustamise võimekus on meil ca 2000 tonni, kuid viimastel aastatel liigub enamus saaki juba lõikuse ajal KEVILI terminali või sadamatesse. Kuivatitest on kasutusel kaks Antti portsjonkuivatit (30m3 + 40 m3), mis saavad soojusenergia juba viimased 5 aastat ettevõtte enda hakkepuidust. Võimalik on kasutada ka märjema vilja puhul lisaks veel teist ahju, mis töötab põlevkiviõli baasil.“
Hetkel kuum
Eelmisel sügisel oli Mäemõisa põldudele külvatud ligikaudu 150 ha vahekultuure, mis andsid väga hea tulemuse. „Üks saak endale, teine mulla elustikule. Igal aastal ei pruugi see nii hästi õnnestuda, kuid vahekultuuride seemned tuleb lattu võtta varuga, et augusti esimestel nädalatel võimalusel kiiresti reageerida,“ ütles Hiire.
Põllupäeva tarbeks olid neil rajatud 11 sordiga talirapsi sordivõrdluskatsed, mida käisime hiljem koos vaatamas ja analüüsimas. Katses on kahes korduses taliraps ´Sundance´, millest ühe reavahe on 37,5 cm ja teise 75 cm. Külv tehti Väderstad Tempo täppiskülvikuga ja katseribade laius 12 meetrit. Teised sordid (´DK Expression´, ´Amstrong´, ´Alicante´, ´Mercedes´, ´Tempatation´, ´Atora´, ´Kuga´, ´Ragnar´, ´Silver´ ja ´DK Severny´) on külvatud Väderstadi Seedhawk 800C külvikuga. Külvatud on 25 cm reavahega, mis sobib talirapsile väga hästi.
Võrrelda sai erinevate reavahedega külvatud taimede kasvu ja arengut ning erinevusi jälgisime ka täppiskülviku katses. 75 cm reavahega külvi ei saa teostada kindlasti kõikide sortidega. Külv tuleks teostada võimalikult varakult. Tänavused kevadised öökülmad tegid väga laia reavahega külvatud taimedele rohkem kahju kui 25 cm reavahega külvatud taimedele. Vartel on oluliselt rohkem külmade poolt põhjustatud varte lõhenemisi. Kõrval põllul oli läbi viidud talinisu väetamise katsed, kus võrreldi erinevaid väetustehnoloogiaid. Sealhulgas kevadist NPK andmist lisaks sügisesele NPK väetisele ja hilisem proteiinväetamine lipulehe faasis YaraLiva Nitrabori ja AN-ga. Tehtud olid ka fungitsiidide võrdluskatsed (vanemad ja uued tooted), mille tulemusi saame hinnata ja nendest põhjalikumalt juttu teha alles sügisel, kui saak koristatud ja haigustesse nakatumised hinnatud.
Lisaks tutvustas Mäemõisa noorperemees Onesoil rakendust, mis võimaldab satelliidi abil põldude fotosünteesi indeksit jälgida, lisada põllujalutuse kommentaare ja jälgida ilma. Põllud saab süsteemi importida ning siis hakata jälgima. Lisaks saab ka naabrite põldudel silma peal hoida või kiigata lausa maakera kuklapoolel olevatele põldudele kuidas saak kasvab. Teenus on tasuta ja toimib nii arvutis kui ka Androidi ja iPhone telefonides
Vaata lahenduse kohta lisainfot SIIT.
Tarmo Säga: põllumees paneb ise N-i kogusega saagi paika
Kolmanda ettevõtjana sai sõna Tarmo Säga, kes toimetab kahe firmaga, Vao Põldur OÜ ja Hallistemaa OÜ.
Kokku majandavad nad 1150 ha´l, millest on tänavu taliviljade all ligi 635 ha. 35 ha talinisu tuli ka ümber külvata. Töötajaid on kokku 4,5. Tehnikapark on mitmekesine kuna uue masina ostes jääb ka vana alles, mida kiirel tööajal on tulnud kasutada. Olulised tööd kiirel ajal, näiteks külv, taimekaitse, väetamine ja koristus, ei ole jäänud uuema masina purunemisel seisma. Lisaks on ettevõttel kaks kuivatihoonet (40 m3 MEPU ja 2x50 m3 MEPU) ja laopinda umbes 4500 tonnile viljale.
Külastasime ka Tarmo Säga rüpsipõldu, kus ettevõtja rääkis lahti kasvatustehnoloogia, millega tagada stabiilsem ja parem saagikus suvirapsist. Rüpsi kasvatavad nad tänavu 126 ha´l, talirapsi isegi pisut vähem, 118 ha´l.
Tarmo Säga rääkis, miks nad kasvatavad talirüpsi. Esimesena tõi ta välja oluliselt paindlikuma külviaja mis tähendab, et ka veidi hiljem külvates, kuni 20.august, saab võrreldes talirapsiga talveks parema taimiku. Näiteks 2018. aastal kasvatasid nad talirüpsi 83 ha, millest 49 ha külvatud 9.-10. august 2017.a (saak 2,9 ja 3,0 tonni) ja 34 ha külvati 28. august 2017.a (saak 1,9 tonni). „Saagikuse määrab ikkagi külviaeg ja sügisene taime juurestiku areng. Talirüpsi saagikus ja majanduslik tulem on üldiselt paremad kui suvirapsil. Aastad on näidanud, et rüps on parem talvituja kui raps. Näiteks 2016.aastal raps hävis, kuid rüps mitte. Ka tänavu on rüps oluliselt paremini talvitunud. Lisaks on talirüps korraliku agrotehnika ja hea väetamise juures võimeline andma 3,5 t/ha saaki, õlisisaldusega 43-46%,“ selgitas Säga. “Vähem tähtis pole ka tootmise omahind, mis on täna veidi odavam.“
Veel tõi peremees välja kevadtööde aja, kus viimane pritsimine tehti 17.-18. mai ja nüüd tuleb lihtsalt koristust oodata. Kui aga oleks külvanud suvirapsi, ei oleks tõenäoliselt probleemid tulemata jäänud. „Kuiva kevade korral kahjustab kindlasti maakirp, umbrohutõrje mullaherbitsiidiga ei toimi ning Jaanilaupäeval on hiilamardikate tõrje kindel,“ ütles teraviljakasvataja muiates. Ja lisas, et sealses piirkonnas on probleemid ka hiilamardikate resistentsusega.
Ta täiendas, et samal ajal kui saad suvirapsist 2,0 t/ha saaki, on see hea tulemus, talirüpsi saak 2,0 t/ha on aga pettumus, kuid kulud samad. „Ka koristamine on talirüpsil 10-14 päeva varem, kui talirapsil. See annab omakorda paindlikuma koristuskonveieri ka teiste kultuuride suhtes. Kui talirüps koristatud, tuleb talioder, seejärel taliraps. Seega, kuna koristus on varane, jätkub võimu teha õigel ajal sügisest umbrohutõrjet ja sügiskülve,“ sõnas Säga.
Järgnevalt suundusime talinisu põllule, kus väetamine toimub Yara N-Testri ja Yara N-Sensori abil. N-Tester on oluline abimees, aitamaks saada ülevaadet põldude olukorrast ja taimede toitumisest. Üldiselt on vaja mõõta N-Testriga 4-7 päeva tagant. Tänaseks on talinisu põldudel läbi viidud kokku 11 mõõtmiskorda. Kindlasti on vaja andmed üles märkida, sest põldude lõikes on need erinevad ja jälgima peab tulemuse trendijoont. Tuleb teada, et näitu mõjutavad erinevad tegurid nagu muld, ilmastik (niiskus, temperatuur), taimekaitsetööd, erinev väetamine nii N, P, K, orgaaniline väetis, väetises olev nitraat-ammooniumlämmastiku suhe, kuna erinevate lämmastikuvormide omastamise aeg on erinev. Tarmo Säga ütles, et tema vaatab ikkagi numbrite näitu, mitte soovitust ning lähtub vajaduse tasemest. Näiteks talinisu `Ada` tase on 700-750, taliodral 650-700. Juhul kui mõõtmiste tulemusena klorofülli sisaldus langeb, on oluline osata järeldusi teha. Põhjuseks võivad olla nii ilm, taimekaitsevahendid, haigused või hoopis vale väetis.
N-Sensori kasutamisel on esimene väetusring standard 50-60 kg N/ha. Teisel korral üritab Säga ikka ise kaasa sõita, kuna nii saab ülevaate põllust. Viimane ring on tavapäraselt nisul nö proteiini väetamine, vahetult enne õitsemist, kasvufaasis 58-61.
Kasutamisest toob ta näiteid eelnevatest aastatest. „2016. aastal, sai kokku hoitud 28 tonni N-väetist, kuna taimedel oli tugev talvekahjustus (kevadel kokku 131 kg/ha N, saak 4,3 t ha, eelviljaks teravili). 2017. aastal kulus planeeritud kogus väetist, kuid põllu lõikes olid väetise andmisel suured kõikumised, mis näitab, et taimik põllu lõikes ei ole nii ühtlane kui pealt paistab. Tulemuseks oli kevadel kokku 147 kg/ha N ning saak 6,1 t/ha. Eelmisel, 2018. aastal ei saanud N-sensorit aga põua tõttu kordagi kasutada. Sel, 2019. aastal on näha, et põllu lõikes on N-i jaotus erinev ja väike kokkuhoid tuleb hõredamatel põldudel. Üldiselt hoian kevadise lämmastiku taseme talinisul 160-165 kg/ha piires,“ ütles Säga.
Lõpetuseks rõhutab Tarmo Säga, et põllumees paneb ise N-i (NPK) kogusega saagi paika. Masin teeb seda, mida inimene ette annab. Kindlasti reguleerib selline väetamine saaki, on suurem saagipotentsiaal, rohkem väetist selle moodustamiseks, kuid oluline on jälgida ka teisi tegureid. „Kui tõstan N-i taset oluliselt, pean arvestama, et varem planeeritud kasvuregulaator ja selle kogus ei pruugi olla piisav. Samuti mõjutab kõrgem lämmastik haigustesse nakatumist jne. Kindlasti aga võib öelda, et N-tester tagab kultuuri ühtlase valmimise ja kvaliteedi. Lisaks on koristus ja kuivatuskulud põllu piires ühesugused. Lõpetuseks, N-tester + N-sensor = väetan õigel ajal õiges kohas õige kogusega,“ rõhutas Säga.
Kevili põllupäev. Fotod: Tiiu Annuk / Kevili
Kokkuvõttes oli KEVILI põllupäev väga hariv, arutleti erinevatel teemadel ning kõik küsimused said vastused. Heatujuliselt suunduti peale ühist põlluringi kosutavat einet võtma, kus juttu jätkus veel pikemalt laudadeski.
MIS ON MIS
KEVILI on Eesti teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu. Koos tegutsedes tõuseb tulu ühistu liikmetele ning areneb kogu Eesti põllumajandus.
KEVILI põhiväärtused on USALDUS, KOOSTÖÖ ja TULEMUSLIKKUS.
•KEVILI liikmeteks on 161 teravilja- ja rapsikasvatajat.
•KEVILI liikmete kasutuses on üle 80 000 ha haritavat maad.
•KEVILI arengut puudutavaid otsuseid võetakse vastu üldkoosolekul, kus kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus.
•KEVILI strateegiate ja eesmärkide elluviimist suunab liikmete valitud nõukogu.
•KEVILI igapäeva tööd korraldab juhataja koos tegevmeeskonnaga.
•KEVILI kuuluvad kaks suurimat põllumeeste endi poolt rajatud viljaterminali, mis mahutavad kokku ca 100 000 tonni teravilja.
Tiiu Annuk, põllumeeste ühistu KEVILI agronoom
Õppepäev on elluviidud MAK 2014-2020 meede 1.1 Teadmussiire ja teavitus toetus üleriigilise ulatusega tegevused toetusmeetme raames.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele