Autor: Põllumajandus.ee • 8. juuli 2019

Taliviljade külv ei ole enam mägede taga

Kuigi praegu on alles juulikuu algus, siis taliviljade külvini ei ole enam palju aega jäänud ning on õige aeg hakata mõtlema sügisväetiste peale.
Maisi juurestiku arengu võrdlus erinevate lämmastikuvormide puhul Yara Hanninghofi katsekeskuses. Pildil vasakul nitraatlämmastik, paremal ammooniumlämmastik.
Foto: YARA Eesti

Kuna taliviljade kasvatamine meie tingimustes on alati olnud seotud ilmastikust tulenevate riskidega, siis erinevaid agrotehnilisi võtteid kasutades peaksime enda poolt tegema kõik võimaliku, et viia need riskid miinimumi lähedale. Lisaks eelviljale, mullaharimisele, külviajale, sordivalikule, on väga oluliseks vundamendi osaks sügisene väetamine, et taimedel areneks välja tugev juurestik, tänu millele suudavad taimed ammutada rohkem toitaineid ja vett mullast, kasvada tugevaks juba sügisel ning valmistada end talvitumiseks paremini ette.

Tugeva alusvundamendi rajamiseks saame väetamise poole pealt ise palju ära teha, kuid mida võiks ja peaks arvestama väetise valikul, et anda omalt poolt maksimaalne panus tugeva juurestiku arengule ja talvekindlusele?

Lämmastik (N) - nitraatlämmastiku sisaldus NPK väetises kindlustab taliviljadele kiirema ja tugevama juurestiku arengu sügisel. Lisaks aitab nitraatlämmastik positiivse sünergia teel taimedel paremini omastada ka kaaliumit (K), magneesiumit (Mg) ja kaltsiumit (Ca).

Erinevate toitainete omastamine (%) ammoonium N baasil =100%.
Foto: YARA Eesti

Fosfor (P) – üks tähtsaimatest toiteelementidest juurestiku arengu jaoks. Lisaks juurestikule, mõjutab fosfor positiivselt taimede võrsumist ja terade arvu viljapeades.

Kaalium (K) – kaaliumil on väga oluline roll taime ainevahetusprotsessides, reguleerides ja parandades näiteks veekasutust taimedes. Lisaks on kaalium võtmeelemendiks suhkrute moodustumisel taimelehtedes, parandades seeläbi taimede külma- ja talvekindlust.

Magneesium (Mg) – suurendab taimede võrsumisvõimet, külmakindlust ja stressitaluvust. Lisaks aitab taimedel mullast paremini omastada fosforit, mis omakorda on väga oluline juurestiku arengule.

Boor (B) – väga oluline mikroelement rapsile, mille puudusel võib juurestiku areng ja kultuuri tärkamine olla pärsitud. Katsed on näidanud, et kui mullas on booripuudus, siis rapsi külvieelsel või külviaegsel booriga väetamisel on saadud kuni 21% enamsaaki.

Soovitusi taliviljade sügiseseks väetamiseks

•Võta arvesse mullas olevate toitainete sisaldust ja mulla pH- d (mullaanalüüsid).

•Kui fosfori ja kaaliumi tase mullas on kõrgem, on sobilikud ka kõrgema lämmastikusisaldusega ja madalama kaaliumisisaldusega tooted (nt. YaraMila NPK(S) 18-11-13(7) või YaraMila NPK(S) 17-11-12(10). Võiksite kaaluda ka jagatud NPK väetise kasutamist (sügis + kevad).

•Kui fosfori ja kaaliumi tase mullas on keskmine või madal, kasuta kontsentreeritumaid tooteid (näiteks: YaraMila NPK(S) 9-12-25(7) või YaraMila NPK(S) 7-20-28(8) või YaraMila NPK(S) 8-24-24(5). Juhul, kui mullas (või eelmise aasta leheanalüüsid on seda taimedes näidanud) on mikroelementide puudus, siis võiksite kasutada YaraMila NPK(S) 7-20-28(8) või YaraMila NPK(S) 8-24-24(5), sest need tooted sisaldavad ka mikroelementide „lisapaketti“ (tsink, mangaan ja raud).

•Sügisene lämmastikuvajadus taliteraviljadele on keskmiselt 20-30 kg N/ha, sõltuvalt eelviljast ja külviajast. Suure põhumassiga eelvilja, minimeeritud harimise, hilise külvi või kõigi kolme koosmõjul võib osutuda tarvilikuks suurendada sügisest lämmastiku kogust, et tagada kultuuri kiirem tärkamine ning algareng, lisaks põhu lagundamine.

•Sügisene lämmastikuvajadus talirapsil on keskmiselt 40-60 kg N/ha, sõltuvalt eelviljast ja külviajast. Suure põhumassiga eelvilja, minimeeritud harimise, hilise külvi või kõigi kolme koosmõjul võib osutuda tarvilikuks suurendada sügisest lämmastiku kogust, et tagada kultuuri kiirem tärkamine ning algareng, lisaks põhu lagundamine. NB! Ära unusta kaaliumit nii sügisel kui kevadel, kuna kaaliumitarve rapsil on väga kõrge. Lisaks YaraMila NPK(S) väetistele sobib talirapsi väetamisprogrammi lisaväetamiseks ka YaraMila NK(S) 22-14 (8).

Talirukki väetuskatse Lätis 2019. aastal. Vasakpoolne pilt on tehtud veebruaris, parempoolne mais. Mõlemal pildil on näha võrdlust kahe väetise vahel - NPK 8-20-30+S (vasakul) ja YaraMila NPK(S) 9-12-25(7) (paremal).
Foto: YARA Eesti

YaraMila NPK(S) väetised

•Kõrge kvaliteet ja väga head füüsikalised külviomadused (lendab ka 36m)

•Erinevad teistest turul olevatest NPK väetistest selles sisalduva fosfori poolest, mis on kaevandatud Soomest ning on kõrgeima kvaliteediga.

•Sisaldavad erinevaid fosfori tüüpe, oluliseks lisaks on Yara P-Extend - see on fosfori vorm, mis ei ole mulla saviosakeste poolt nii kiiresti seotav ning on seetõttu taimedele kättesaadav pikema perioodi vältel.

•Kõik YaraMila väetised (ka madala N-sisaldusega tooted) sisaldavad lisaks pikemaajalisele ammooniumlämmastikule ka nitraatlämmastikku, et anda kiire start algarengule ning soodustada taliviljade juurestiku arengut.

•Sisaldavad alati väävlit (S) ning mikroelemente (Mg, B, mõned tooted ka lisaks Zn, Mn, Fe).

Järgmisel korral räägime leheväetistest ja lehekaudsest väetamisest sügisel, et saada maksimaalselt tugev taimik ning kindlustada omalt poolt taliviljade talvitumine.

Lisainfot Yara taliviljade väetamisest leiate Yara Eesti kodulehelt.

Mikk Tagel, Yara Eesti väetamisekspert

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960