Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 20. september 2019

Maaeluminister Mart Järviku sõnul võidavad valminud hoonest nii töötajad kui ka põhikliendid, põllumehed, kelle vajaduste tarbeks saab aretada uusi ja paremaid viljasorte. „See on oluline samm taimekasvatuse instituudi katse- ja analüüsivõime arengus,“ sõnas Järvik.

Järvik lisas, et Jõgeva sordiaretajad on hoidnud Eesti põllumajanduslikku aretustööd maailma teaduskaardil juba terve sajandi ning soovis neile jõudu jätkata seda tänuväärset tööd uutes, ajakohastes tingimustes.

Instituudi direktori Andre Veskioja sõnul võimaldab uus aretuskeskus sordiaretusel valmistuda järgmise 10–20 aasta kliimamuutuste mõjudeks. „Sordiaretus on väga pikk protsess. Ühe sordi aretamisele kulub praegu umbes kaheksa kuni kümme aastat ja me peame olema valmis selleks, et praegused sordid ei sobi tuleviku ilmastikutingimustes kasvatamiseks. Eesti peaks keskenduma universaalsete teraviljasortide aretusele, mis toovad muutuvate viljahaiguste ja kliimaga alati kindla saagi,” lausus Veskioja.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi arendusosakonna juhataja Arne Raidvere sõnul on uues aretuskeskuses tehtud suur hüpe 21. sajandisse. „Oleme soetanud uued teravilja käitlusseadmed. Lisandunud on optiline sorteer, mis tunneb värvi ja suudab seemneid kuju järgi eristada, varem oli see kuudepikkune käsitöö. Oleme suutnud oma analüüsivõimekust kohati kuus korda suurendada ja automatiseerida,“ sõnas Raidvere.

Teravilja aretuskeskuse kogumaksumus koos sisustusega oli 3,1 miljonit eurot, millest ehitustööd moodustasid 1,8 miljonit eurot. Teraviljade aretuskeskuse projekteerija oli BOA OÜ, ehitajad Riigi Kinnisvara AS, Ehitustrust AS ja OÜ Tallina Ehitustrust. Aretuskeskuse nurgakivi asetati paika 22. veebruaril, sarikapidu toimus 10. mail. Keskuse õuealale paigutatakse Fred Truusi ja Rainer Kaasik-Aaslavi skulptuur „Tera“.

50 pilti

ETKI uus aretuskeskus. Fotod: Meelika Sander-Sõrmus.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadus- ja arendustegevuse eesmärk on toetada põllumajandustootmise tõhusust ja konkurentsivõimet, vähendada põllumajanduse keskkonnamõju ja aidata kaasa elurikkuse säilitamisele.