Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Leader loob võimalusi maapiirkonna elavdamiseks
Üks Euroopa Komisjoni algatusi, mis on oluliselt muutnud maapiirkondades elavate inimeste igapäevaelu ja innustanud maapiirkondi leidma uusi viise, kuidas olla konkurentsivõimelisem, on Leader-meede. Leader-meetme võimalustest ja senistest töövõitudest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits.
Leader-meede koosneb neljast erinevast osast. Esimese osana koostatakse tegevuspiirkonna strateegia, mis on edasiste tegevuste n-ö vundament. Pärast strateegia kinnitamist on teine samm selle rakendamine ning kolmas koostööprojektide elluviimine.
Aastatel 2014‒2018 esitati piirkondlike strateegiate rakendamiseks kokku 4738 taotlust. Rahastuse sai 2487 taotlust ehk üle 50%. Peamiseks rahastamata jätmise põhjus on eelarve piiratus. Taotletud toetuste puhul võib esile tuua, et 49% toetusest küsiti ehitamiseks või rekonstrueerimiseks ning 35% masina, seadme või muu põhivara soetamiseks.
Leader-meetme panus maapiirkonna edendamiseks on väga mitmekesine. Kõige rohkem panustatakse sporti ja muudesse vaba aja tegevustesse, kultuuripärandi säilitamisse ning maaturismi arendamisse. Kuid kõrvale ei jää ka teenused piirkonna elanikele ning noortele suunatud tegevused (vt joonist).
8% toetust saanud projektidest panustavad osaliselt ka järgmiste valdkondade edendamisse: mesindus, taastuvenergia (sh bioenergia), muu loomakasvatus, teraviljakasvatus, köögiviljakasvatus, eakate heaolu, looduspärandi hoidmine, marja-ja puuviljakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus, muu taimekasvatus, piimatootmine, maapoodide säilimine ja rändkauplused, puuetega inimestele suunatud tegevused ja kiire internetiühenduse loomine. Tähelepanuväärne on veel asjaolu, et tervelt 12% toetust saanud projektidest panustavad valdkonda, mida ei ole nimekirjas ette antud. See peegeldab lisaks Leader-meetme pakutavatele võimalustele ka maapiirkonna mitmekesisust ning erinevaid arendamist vajavaid tahkusid.
Leader-toetusega valminud objektide kohta on koostatud ka teemakaart, mida uuendatakse pidevalt. Kõik kaardil olevad objektid on avalikud ja neid on võimalik külastada.
Erinevate valdkondade edendamiseks peaks lähtuma eelkõige piirkondlikest huvidest ja võimalustest. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti on küll mõlemad piirkonnad, kus on Eesti keskmisest madalad palgad ning suurem töötute osakaal, kuid selle põhjused ning võimalikud lahendused on väga erinevad. Erinevad on ka suure magistraali ääres tegutsevate ettevõtete arenguvõimalused ning tingimused võrreldes väikesaartel tegutsejatega. Sellistel juhtudel ei aita ühtne tsentraliseeritud riiklik toetusskeem, vaid igat piirkonda ning võimalusi arvestav altpoolt ülespoole suunatud lähenemine nagu Leader-meede. Tänu piirkonnapõhisele lähenemisele on Leader-meede olnud edukas nii kogukonna ühtsustunde tekitamisel ja otsustusõiguse andmisel kui ka maamajanduse edendamisel.
Põllumajandusuuringute Keskus on Maaeluministeeriumi tellimusel hinnanud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014−2020 kaudu saavutatud tulemusi ja mõjusid. 2019. a koostatud uuringu „MAK 2014–2020 toetust saanud projektide abiga loodud töökohtade arv 2018. aastal“ tulemusel selgus, et 2018. aastal loodi Leader-strateegia rakendamisega kokku 391,7 töökohta (täistöökohale arvestatuna). Välja makstud toetuse ja loodud töökohtade kõrvutamisel selgub, et välja makstud miljoni euroga luuakse kokku 33 uut töökohta.
Leader-meede on võrdluses teiste arengukava tegevustega kõige efektiivsema kasutusega. Leader-meetme edukuse taga on suunitletud alameetmete ülesehitus, kus iga piirkond sai strateegia koostamise hetkel töötada välja just enda piirkonna vajadustele tuginevad alameetmed (neid on kokku üle 130), mis on suunatud konkreetse piirkonna kitsaskohtade lahendamisele, arvestades samas ka piirkonna tugevuste ja võimalustega. Lahendades ära piirkonna probleemid ja vajakajäämised, pakub selline lähenemine suuremat efektiivsust kui ühetaoline toetusmeede. See tähendab omakorda seda, et väiksemate summadega on võimalik ära teha suuri asju.
Leader-meetmes oli 2018. a keskmine välja makstud toetussumma taotluse kohta 17 518 eurot. Aastatel 2019–2022 on Leader-meetmes hinnanguliselt jagada veel ligi 12 miljonit eurot, mille tulemusena luuakse maapiirkondades eeldatavalt veel sadu töökohti. Samuti tuleb tõdeda, et aastatel 2014‒2018 oli Leader-meetmest esimest korda toetust saanute arv 1840, mis tähendab, et tugevalt üle poole toetuse saajatest on esmataotlejad.
28.septembril toimub Maal Elamise päev, kus tutvustatakse maapiirkondade erinevaid teenuseid, töökohti, seltsitegevusi, vaba aja veetmise võimalusi ning vabu elukohti. Päeva eesmärk on äratada inimestes huvi maale elama minna ning näidata, millised on võimalused, et huvist võrsuks reaalsed tegevused. See päev võib olla esimene samm, mis viib inimesed maale majanduse edendajateks ning kohalikeks sädeinimesteks.
Taavi Kurvits, Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist
Allikas: Maablogi
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele