Põllumajandus.ee  • 20 september 2019

Maaelu ja maamajandus ei ole vaid maapiirkonnas elamine ja toidutootmine

Elu maal.  Foto: Pixabay

Aastatel 2017–2018 läbi viidud reformi tulemusena moodustati Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituuti maamajanduse ökonoomika õppetool, mis on üks 22 õppetoolist maaülikoolis. Loodud maamajanduse ökonoomika õppetool on vormilt uus, kuid sisu poolest hea ja tuntud vana. See seob endas õppeaineid ja uurimisteemasid, mis vajavad hoidmist, ning neid, mis vajavad nüüdisajastamist seoses ühiskonna muutunud ootustega. Milline saab olema õppetooli nägu tulevikus, seda näitab aeg.

Iga ülikooli ees on väljakutse pakkuda piiratud eelarve juures kvaliteetset kõrgharidust ning täita ülikoolile esitatavad nõuded teadustöö mahu ja kvaliteedi osas. Majandus- ja sotsiaalinstituut soovib jätkuvalt pakkuda kõrgel tasemel õpet üliõpilastele, valdkondlikku rakendusteadust ettevõtjatele ja avalikule sektorile. Maaülikooli kaasatus riiklikult olulistesse maamajanduslikesse projektidesse ning kõrghariduse ja teaduse suurem väärtustamine ühiskonnas peaks lähitulevikus viima järjest kasvavale kõrghariduse rahastamisele.

Eesti ülikoolides on viimastel aastatel üliõpilaste hulk vähenenud ning konkurents ülikoolide vahel on muutunud tugevamaks. Iga ülikool ja instituut peab leidma oma niši. Meie instituudi väljakutseks ja tegevuse eesmärgiks on pakkuda üliõpilastele maaelu ja maamajandust väärtustavaid teadmisi.

Maaelu ja maamajandus ei ole juba ammu enam lihtsalt maapiirkonnas elamine ja toidutootmine. Toidutootmise ahel on paaril viimasel aastakümnel omandanud uue ja laiema tähenduse. Keskkonnahoidlikkus, looduslike ressursside efektiivsem kasutamine ning kliimamuutuste uurimine pälvib järjest suuremat teadlaste tähelepanu. Ühiskonnas on enam kõneainet tekitanud biomajandus ja ringmajandus. Ülikooli roll on näidata suundi, kuidas nende valdkondadega tegelemisest saab ühiskond suuremat kasu. Biomajanduse ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine on igale talupojamõistust omavale inimesele arusaadav, kuid nende mõistete tänapäevane sisu on mõnevõrra keerulisem, haakudes erinevate teadus- ja ettevõtlusvaldkondadega. Ettevõtjad peavad olema majanduslikult jätkusuutlikud, kuid neil tuleb üha enam arvestada keskkonnahoiuga kaasnevate kulutustega. Seega on meie ees küsimus, kuidas biomajandusest väärtusahela põhiselt suuremat lisandväärtust saada.

Rohkem koostööd. Koostöötahe ja ühistuline majandamine ei ole meie põllumajandustootjatele veel väga omane, kuid ühiskond adub juba selle vajadust. Naaberriikidest on eeskujuks võtta häid ühistulise tegevuse praktikaid ja seda võiksime ka Eestimaal jäljendada. Kuid õhku jääb küsimus, miks meil ühistuline ettevõtlus ei toimi. Kas meil jääb puudu teadmistest, kuidas ühistegevust teha või milliseid ühistumudeleid kasutada, või on hoopis mingisugused muud takistused? Kahjuks on kohati vajaka vastastikusest usaldusest ja tahtest panustada koostöösse. Loodame Eestis ühistegevust arendada loodava ühistegevuse kompetentsikeskuse abil, kuhu kaasame valdkonna parimad eksperdid.

Kuhu ja kuidas edasi? Majandus- ja sotsiaalinstituudi uurimisobjektiks on olnud maaelu ja maapiirkondade areng. Viimatise haldusreformi järgsed otsused ja tegevused on jätkuvalt meie uurimistöö fookuses. Kui kusagil räägitakse „peenhäälestamisest“ ja „timmimisest“, siis meie instituudi roll on anda hinnanguid ja teadmisi ning näidata teaduspõhiselt erinevate otsustega kaasnevaid mõjusid. Nii põllumajandus- kui ka maaelupoliitika muutused ajas on paratamatud, kuid me peame arvestama, et need mõjutavad inimeste valikuid ja nende elu nii praegu kui tulevikus.

Maaelu olulisus tõstatub diskussiooniks perioodiliselt ja lahenduste leidmine meie ääremaade ja maapiirkonna probleemidele laiemalt eeldab süsteemset lähenemist ja paljude tegurite arvestamist. Mis tähendab, et lahendused ei ole kõikide piirkondade jaoks unikaalsed.

Vaja on süsteemset lahendit regionaalse tasakaalustatuse tagamiseks. Maapiikonna ettevõtjad näevad ettevõtluse arengutakistusena tööjõu puudust piirkonnas. Väga mitmes piirkonnas on püütud olukorda lahendada piirkonda uute inimeste kutsumisega koos oma töötajatele vajaliku elamispinna pakkumisega. Kindlasti ei ole siin tegemist püüdlusega kedagi pärisorjastada vaid maapiirkonnas olevate ettevõtjate arusaamisega kuidas tagada oma piirkonna ja ettevõtte areng.

Paljudes maapiirkondades on kinnisvara turuväärtus väga madal, samal ajal kui remondi või ehitusmaksumus on suhteliselt kallis ning vajalike laenude saamine on raskendatud. Selliste probleemide ületamiseks on vaja süsteemset lahendit regionaalse tasakaalustatuse tagamiseks. Meie põllumajandustootjate tööjõunappusest ei ole võimalik üle saada kasutamata võõrtööjõudu.

Sõltumata väga vajaliku infrastruktuuri olemasolust ei saa maamajandus eksistreerida konkurentsivõimeliste töökohtadeta. Mis tähendab, et peamine millele tuleb keskenduda on töökohad ja töökohtade loomise soodustamine keskustest kaugemalejäävates piirkondades (ettevõtluse arendamine peab olema iga omavalitsuse ülesanne). See on näiteks ka sisuline diskussioon, kas soovime alandada sotsiaalmaksu nendele ettevõtjatele, kes asuvad investeerima ja tegutsema ääremaalisse maapiirkonda. Erinevate eagruppide asukohast tulenevad võimalused saamaks vajalikke teenuseid (arst, apteek, sideteenused jms) on väga teravad probleemid ja vajavad lahendust. Seega, erinevate maaelu ja maaelu arengu küsimuste puhul on vajalik enam faktilist informatsiooni, et koostöös kogukondadega töötada välja piirkonnale toimivaid lahendusi.

Üks on aga selge: meil on endiselt maaressurss, mis vajab oskuslikku ja heaperemehelikku rakendust, ning konkurentsivõime säilitamiseks või tõstmiseks on vaja tõsta tootlikkust, samal ajal arvesse võttes keskkonnahoidlikkust. Täppis- ja mõõdetud tootmine, mis kasutab nüüdisaegseid IT-lahendusi ja mobiilirakendusi, on muutunud väga laialdaseks. IT-lahendused tulevad meile tootmisotsustes üha enam appi, aga samas ei tohi ära unustada, et iga rakendus on loodud inimeste poolt ja meie peame juhtima neid, mitte vastupidi. Seega on oluline jätkuvalt omada head analüüsioskust, mõtlemisvõimet ning põlvkonnast põlvkonda edasi kantavat talupojatarkust.

Kuidas konkurentsis püsida? Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse olemuse tõlgendamine on varieeruv – igaüks saab neist mõistetest omamoodi aru ja tõlgendab neid erinevalt. Meil on vaja omada ülevaadet, kuidas ja milliste tegurite abil saame hoida oma ettevõtjate konkurentsivõimet (kütuseaktsiis, toetused jne). Meie ülesanne on teaduspõhiselt näidata nii õppijale kui ühiskonnale nende ja teiste mõistetega kaasnevaid erinevaid tahke ning tasakaalustatust. Kuulates ühiskonnas esile kerkinud diskussioone on märgata osapoolte polariseerumist, vastandumist ja isiklikku huvi. Sellistes diskussioonides lahendusteni jõudmiseks vajatakse erinevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaaspektidega arvestamist, tuginedes tõestatavatele argumentidele ja faktidele.

Kust on pärit meie toit? Järjest olulisemaks teemaks on saanud tervislik toit ja toitumine, suureneb soov leida vastuseid ohutu toidu tootmisega seotud küsimustele. Tarbijatena tunnetame iga päev toidu ja toiduohutuse teema suurenevat esile kerkimist ühiskonnas. Kuivõrd toit võib meie lauale jõuda nii kõrvalasuvast talust kui ka maakera teiselt poolelt, siis peame tarbijatena olema teadlikud toidu tegelikust tarneahelast food supply chain. Tarbija jaoks on oluline teada, milline on toidu teekond alates tootmiseks kasutatud sisendite valikust ja toorme saamisest kuni selleni, milliseid kanaleid pidi jõuab toit meie lauale. Järjest enam pööratakse tähelepanu toidutootmise ökoloogilisele jalajäljele. Tarbijad eelistavad mahetoodangut, kuid ostujõudu arvestades on reaalsus see, et tarbitakse intensiivselt toodetud põllumajandussaadusi ja neist väärindatud tooteid.

Kaugel ei ole aeg, kus me võime saada toidu koju kätte pakiroboti abil ning väljakutsed, mis sellega kaasnevad nii toidu tootjatele kui ka tarbijatele, on hetkel veel teadmata. Selleks, et suudaksime keskkonnahoidu, tarbija ootusi ja toidutootmisele seatud regulatsioone arvesse võttes jõuda kõiki osapooli rahuldava tulemuseni, on vaja valdkonnaülest innovatsiooni kooskõlas IT tehnoloogiate arenguga (IT lahendused igale maainimesele vajalike teenuste tagamiseks). Selle kõrval ei ole vähetähtis inimese ja tema teadlikkuse arendamine ning meie kõigi oskus eristada olulist ebaolulisest.

Ettevõtluse ja avaliku sektori kaasamisele õppetöösse tuleb senisest enam tähelepanu pöörata. Majandusteadmiste järele, olgu selleks kulu- ja tuluarvestus, juhtimine, finantseerimine, turundus, ettevõtlus jm, on alati kõigil vajadus ning neid teadmisi tuleb läbi majandusainete lõimida teistesse õppekavadesse. Õpetatavad ained tuleb siduda praktilise ettevõtlusega, et tagada heade teadmistega ülikoolilõpetajad. Kaasates õppetöösse sektori tugevaid praktikuid, eksperte nii õpetajate kui mentoritena, saavutame teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste sidususe.

Põlvkondade vahetusega kaasnevad probleemid, noorte kaugenemine maaelust, linnastumine – kõik need on murekohad, mis kerkivad üles ja millele otsitakse lahendusi erinevatel kohtumistel nii sektori esindajate kui ka poliitikakujundajatega. Nii meie instituudile kui ühiskonnale tervikuna on suureks väljakutseks, kuidas neid probleeme lahendada või nende muutustega kohaneda. Kui maamajanduses tootmine tehnoloogiate arendamise tulemusena vajab vähem lihttööjõudu ja enam selliseid töökohti, kus osatakse neid käsitleda ja juhtida, siis vajadus majandus- ja sotsiaalinstituudis omandatud haridusega spetsialistide kui maaelu ekspertide ja maamajanduslike valdkondade tundjate järele püsib endiselt.

Viiekümne aasta vältel on sotsialistlikust põllumajandusest saanud globaalne turumajandusel põhinev toidutootmise väärtusahel. Nüüd kujundatakse ja koordineeritakse põllumajandus- ja maaelupoliitikat Euroopa Liidus ühtse põllumajanduspoliitikana. Mida enam meil on teadmisi, et globaalses konkurentsis kaasa rääkida otsuste kujundamisel ja seaduste loomisel, seda enam suudame kaitsta ka Eesti maamajandussektori huvisid.

Tule konverentsile ja kokkutulekule!  Foto: EMÜ

HEA VILISTLANE!

Eesti Maaülikooli (EMÜ) majandus- ja sotsiaalinstituut tähistab 50. juubelit vilistlaskonverentsiga „Maamajandus Seob Inimesi – MSI 50!”, mis on pühendatud instituudi rollile Eesti Maaülikoolis ja Eesti majanduses.

Konverents toimub 4. oktoobril 2019 Eesti Maaülikooli aulas.

Sama päeva õhtul jätkuvad juubeliüritused vilistlaste kokkutulekuga Mileedi Lillemajas (Tõrvandi, Tööstuse tee 5) algusega kell 17.00.

Lisainfot leiad instituudi kodulehelt.

Majandus- ja sotsiaalinstituut on koostöös teiste institutsioonidega eestkõnelejaks Eesti ühiskonnas paljudel maamajanduslikel teemadel, sealhulgas toidutootmise ja ressursside efektiivse ning keskkonnahoidliku kasutamise küsimustes, biomajanduse arendamisel ja ühistegevuse propageerimisel.

Majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse ökonoomika õppetooli headuse ja kvaliteedi loovad selles akadeemilises institutsioonis töötavad inimesed, kes igapäevast tööd tehes pakuvad ühiskonnale uut teadmist ja edendavad maamajandust. Vaatamata mitmetele struktuurimuutustele nii lähiajaloos kui ka kaugemas minevikus oleme säilitanud oma koha Eesti kõrgharidusmaastikul. Soovime ka tulevikus Eesti põllu- ja maamajanduse arengusse oma panuse anda.

Rando Värnik, EMÜ MSI maamajanduse ökonoomika õppetooli professor

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150