Taimekasvatustoodangu väärtusest üle poole moodustas tera- ja kaunvilja ning tehniliste kultuuride toodang, mis võrreldes eelmise aastaga vähenes 18%. Teravilja ja rapsi-rüpsi saagi vähenemist kompenseeris veidi parem teravilja hind. Kokkuvõttes vähenes taimekasvatustoodang 5%.
Loomakasvatustoodangust moodustab 58% piimatoodang, mille väärtus vähenes 6%. Väärtuse kahanemise põhjuseks oli ennekõike kokkuostuhinna langus. Loomakasvatustoodangu langust mõjutas suuresti veisekasvatus (27%). Langes nii veisekasvatustoodangu kogus kui ka hind. Seakasvatustoodang vähenes 4%. Seakasvatustoodangu kogus küll tõusis, kuid selle hind jällegi langes. Kokku kujunes loomakasvatustoodangu väärtuse languseks 8%.
Põllumajandussektori toodangu väärtust suurendasid põllumajanduslike teenustööde ja mittepõllumajandusliku toodangu kasv (38%). Kuna eelmise aastaga võrreldes kasvasid siiski ka kulud, eelkõige väetistele (29%), taimekaitsele (17%), töötasule (12%), energiale (0,2%) ja muule, vähenes põllumajandussektori ettevõtjatulu 2017. aastaga võrreldes kolmandikuni ehk 42 miljoni euroni. Kulud väetistele ja taimekaitsele olid seejuures väiksemad kui ülemöödunud ehk 2016. aastal.
Vaata rohkem andmeid
SIIT.
Millist metoodikat Statistikaamet kasutas?
Põllumajanduse majandusliku arvepidamisega mõõdetakse põllumajandustootmisega seotud tulu, mis katab kogu põllumajandussektori. Arvestuse struktuur vastab üsna täpselt rahvamajanduse arvepidamise struktuurile. Põllumajandustoodangu väärtuses osalevad ka toodetega otseselt seotud tootetoetused. Ettevõtjatulu sisaldab ka füüsiliste isikute tehtud tööd, muus osas on see sarnane kasumiga enne jaotamist ja tulumaksuga maksustamist.
Pille Veidenberg, statistikaameti analüütik