Suurte taristuprojektide arendajad peavad tegema muudatusi senises suhtumises ja suhtlemises, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Miljarditehase saaga järgne halb uus ilm
  • Foto: Anti Veermaa
Tartu tselluloositehase läbikukkumise järel tekkinud olustikus tuleb nii ettevõtjatel, riigil kui ka kohalikul võimul esmalt murda tekkinud hoiakud ja leida uus strateegia, kui soovitakse tootmise laiendamisse investeerida. Äripäeva meelest on olukord halb, sest õppetunni hind Eesti majandusele oli üle mõistuse kõrge ning kahjuks suureneb kulu veelgi.
Võrumaale Väimelasse suurkanalat rajada soovinud ettevõtjad jõudsid oma plaaniga sarnasesse tupikusse nagu puidurafineerimise tehast kavandanud Est-For Invest. Ehkki kohtuotsus detailplaneeringu tühistamiseks pole veel jõustunud, teatas ettevõtmist vedanud Jäneselaane OÜ juht Ats Albert reedel, et loobub ligi poole miljoni euro suurusest PRIA toetusest kanala ja sõnnikuhoidla ehituseks ning ettevõtmisest üleüldse. "Eestisse pole ju võimalik midagi suurt ehitada, olgu see siis tuulikud, kanalad või puitmassitehased," võttis Lõunalehes teema kokku OÜ Lõuna-Eesti Talumuna juht Tõnu Vetik, kes koos Jäneselaane OÜga Väimela kanalat arendada soovis. Vetik viitab kogukonna, kohalike elanike ja paigaga seotud linlaste vastuseisule, mis kanalale tee sulges.
Samal ajal, kui riik viib paberil ja ka suuri kulutusi tehes suure hurraaga töökohti Tallinnast välja ajal, mil maaeluminister unistab 1930ndate stiilis maaelust ja kavatseb suunata 100 miljonit eurot tühjenevate maapiirkondade taasasustamiseks, võtavad ettevõtjad üksteise järel vastu tagasilööke. Tõepoolest, kui maale pole võimalik rajada isegi kanalat, mis pakuks paljudele tööd ja tooks omavalitsusele maksutulu, tekib küsimus, kuidas üldse mahukamatesse taristuobjektidesse investeeringuid teha saaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele