Kui esimeses kahes kvartalis Eesti kaupade eksport kasvas, siis kolmandas kvartalis vähenes see 2 protsendi võrra. Kõige enam suurenes aga põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

- Viljaeksport kasvatas ekspordimahtu..
- Foto: Scandagra Eesti AS
Kaupade eksport vähenes septembris võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3 protsenti ja import kasvas 3 protsenti.
Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,19 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,36 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 157 miljonit eurot, mis oli eelmise aasta septembriga võrreldes 73 miljonit eurot suurem.
Peamised ekspordi sihtriigid olid Soome (17 protsenti kogu kaupade ekspordist), Rootsi (10 protsenti) ja Läti (9 protsenti). Eksport vähenes enim USAsse (58 miljonit eurot) ja Singapuri (32 miljonit eurot), suurenes aga Taani (21 miljonit eurot). USAsse veeti vähem elektriseadmeid ja Singapuri mineraalseid tooteid. Taani suurenes mineraalsete toodete väljavedu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige rohkem eksporditi Eestist elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (kõik moodustasid 12 protsenti kogu kaupade ekspordist). Vaatamata eelnevale mõjutas ekspordi vähenemist enim just mineraalsete toodete (66 miljonit eurot) ja elektriseadmete (55 miljonit eurot) väljaveo kahanemine. Kõige enam suurenes aga põllumajandussaaduste ja toidukaupade (49 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 72 protsenti. Möödunud aasta septembriga võrreldes vähenes kodumaiste kaupade väljavedu 2 protsenti ja reeksport 5 protsenti. Seda mõjutas elektriseadmete (kommunikatsiooni seadmed) ja mineraalsete toodete (õli, elektrienergia) ekspordi vähenemine. Enim suurenes aga põllumajandussaaduste ja toidukaupade (nisu, oder) väljavedu.
Kõige rohkem kaupu imporditi Eestisse Soomest (13 protsenti kogu kaupade impordist), Saksamaalt ja Leedust (mõlemast 10 protsenti). Kaupade sissevedu suurenes kõige enam Lätist (19 miljonit eurot), Saksamaalt (18 miljonit eurot) ja USAst (14 miljonit eurot). Lätist suurenes enim mineraalsete toodete (mootorikütus), Saksamaalt transpordivahendite (sõiduautod) ja USAst elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmete osad) sissevedu. Enim vähenes import Venemaalt (31 miljonit eurot), kust toodi vähem sisse mineraalseid tooteid.
Eestisse imporditi enim elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (mõlema osatähtsus moodustas 12 protsenti kogu kaupade impordist) ning mehaanilisi masinaid (11 protsenti). Kõige enam suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (mõlemad kasvasid 24 miljonit eurot) ning transpordivahendite (21 miljonit eurot) sissevedu. Enim vähenes mineraalsete toodete (49 miljonit eurot) ja elektriseadmete (14 miljonit eurot) sissevedu.
2019. aasta kolmandas kvartalis eksporditi kaupu 3,5 miljardi euro väärtuses ja imporditi ligi 4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli kolmandas kvartalis 458 miljonit eurot, mis on 86 miljoni euro võrra suurem kui 2018. aasta kolmandas kvartalis. Kolmandas kvartalis eksporditi kaupu 162 riiki ja imporditi 114 riigist. Tänavu on üheksa kuu jooksul kaupade eksport kasvanud 2 protsenti ja import 1 protsendi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.