Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse keskkonnakomisjoni 20. novembril algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu.

- Vesiviljeluse näol on tegemist sektoriga, kus uute ettevõtete loomine on seotud suurte investeeringute ja riskidega.
- Foto: Pixabay
Eelnõuga 109 SE sätestatakse erisus, mille kohaselt saastetasu ei nõuta, kui keskkonnatasude seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse vesiviljelustegevuse tulemusena ja ei ületata veeloaga kehtestatud keskkonda minevaid saasteainete koguseid aastas. Kuna Eesti vesiviljelussektor on väike, on ka kasvandustest tulenev keskkonnakoormus madal.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti naaberriigid ei rakenda selliseid saastetasusid vesiviljelusele ning see paneb Eesti vesiviljeluse sektori ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsiseisu, eriti keeruline on olukord ajal, mil maailmaturu müügihinnad on omahinnast madalamad.
Vesiviljeluse sektori puhul on tegemist toidutootmisega ning olukorras, kus põllumajandus on vabastatud väetamise saastetasust, loob vesiviljeluse sektori erisus ebavõrdse olukorra kahe esmase toidutootmise sektori vahel. Vesiviljeluse näol on tegemist sektoriga, kus uute ettevõtete loomine on seotud suurte investeeringute ja riskidega. Sektori arengule aitab kaasa naaberriikidest erineva maksustamispoliitika vältimine. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.