Põllumajandus.ee  • 12 detsember 2019

Noortalunikud: No farmer, no food

MTÜ Eesti Noortalunikud organisatsiooni 20-liikmeline grupp viibis novembri esimesel nädalal õppereisil Rootsis.

Reisi oodatuim külastus oli kindlasti põllumajandustehnikat tootva pereettevõtte Väderstad AB tehase külastus.   Foto: MTÜ Eesti Noortalunikud

Programmi oli planeeritud lisaks traditsioonilisele tootmistalule ka alternatiivtalu külastus, mille peamine ülesanne on kureerida veepuhastusjaama tööd ning varustada Stockholmi piirkonda puhta joogiveega, ning meie liikmetegi igapäevases kasutuses olevate tehnoloogiate tootmiskohad: Väderstad AB ja DeLaval Hamra Gård katsetalu. Ühe päeva veetsime aga Rootsi põllumajandustootjaid ühendava organisatsiooni LRF peakorteris.

Kui laevale minnes oli enamuse osalejate soov külastada just ülalmainitud tootmistehaseid ja saada ülevaadet tehnoloogiate arengust, siis tagasi tulles nentisime, et kõlama jäid võõrustajate edulugudest hoopis märksõnad inimeste väärtustamine ja perekonna olulisus.

Lantbrukarnas Riksförbundi (LRF) ehk Rootsi farmerite föderatsiooni peakorteris korraldati meile majatuur ja anti põhjalik ülevaade organisatsiooni tööst, põllumajandustootjate hetkeprobleemidest ja väljakutsetest, millega esindusorganisatsioonid silmitsi seisvad. LRF koondab enam kui 140 000 liiget, sh eraldi noortalunike võrgustikku. Tegeletakse põllumajanduspoliitika kujundamiseks sisendite andmisega, loomade heaoluga, kohaliku toodangu propageerimisega, rahvusvahelise koostööga, maa omandiõiguste küsimustega ja põllumajanduse propageerimisega avalikkuse silmis. Tootjate kasutuses ja käsutuses on erinevad professionaalset nõu ja tuge pakkuvad meeskonnad, valitud liikmetele korraldatakse koolitusi ja antakse nõu: näiteks meediaga suhtlemise, mainekujunduse jne alal.

LRFi kontoris.  Foto: MTÜ Eesti Noortalunikud

Sellist organiseeritud ja professionaalset tugivõrgustikku Eesti tootjad kahjuks endale täna ei ole suutnud kujundada. Samas on see olukorras, kus farmeri suurim väljakutse ei näi enam kohati olevat piiratud ressursside tingimustes majanduslikult otstarbekalt inimkonnale toitu toota, vaid sellele samale kontingendile oma tegevuse õigustamine, on organiseeritud koostöö erinevate huvigruppide vahel väga oluline.

Reisi oodatuim külastus oli kindlasti põllumajandustehnikat tootva pereettevõtte Väderstad AB tehase külastus. Oma kvaliteedi ja vastupidavuse poolest Eestiski kõrgelt hinnatud ja laialt kasutuses olevaid haakeriistu on valmistatud pereettevõttes alates 1960-ndatest aastatest, ja tootmine algas nagu paljud analoogsed edulood: esmalt disainiti põllutööriist just enda tarbeks ja vajadustest lähtuvalt. Hea asi hoolitseb enda levimise eest juba ise.

„Loodud kestma“ on Väderstadi deviis, ning pärast ringkäiku tehases, tutvumist ettevõtte töötingimuste-ja keskkonnaga ning põhjalikku ettekannet firma väärtustest, arengutest ja missioonist ettevõtte esindaja Philip Westmani poolt, saime kinnitust, et edu tagab terviklahendus: lisaks kõvale tööle ka inimeste väärtustamine, perekonna tugi, vastastikune innustamine, koostöö, tugev meeskonnatunne. Ilma viimaseta oleks jäänud saavutamata ka 2018-ndal aastal külvikuga Väderstad Tempo tehtud maailmarekord, kus 24 tunniga külvati 502 hektari suurune pind.

Samavõrra pakkus meie grupi liikmetele elamust Hamra Gård – DeLaval katsetalu Mjölby vahetus läheduses, kus meid võttis vastu eestlaste saabumise auks heisatud sini-must-valge lipp. Selline tähelepanu laienes ilmselgelt lisaks külalistele ka oma töötajatele ja kõikidele 260-le uusi ja vanemaid lüpsitehnoloogiaid ja piimafarmi tarvikuid igapäevaselt katsetavatele lehmadele. Tehase vahetusläheduses olevas katsetalus võib korraga olla kasutuses 6-7 erinevat lüpsitehnoloogiat, testimisi rakendatakse kogu farmi ulatuses. Arvestades lüpsilehma stressitundlikkust, võiks arvata, et näitajad sellise farmi loomade seas ei ole just eeskujulikud, kuid tegelikkus oli vastupidine: nii üle 12 tonni ulatuv aastane väljalüps kui ka erinevad tasuvus-ja taastootmisnäitajad on piimafarmi kohta suurepärased. Samuti oli loomade väljalangemine äärmiselt väike.

Hamra Gård – DeLaval katsetalu Mjölby läheduses.  Foto: MTÜ Eesti Noortalunikud

Loomulikult tahtsime teada, kuidas see võimalik on, ja taaskord viidati farmi töökorralduse ja inimeste peale.

Talupidajatest võõrustas meid esmalt noortalunik Hjalmar Tindberg, kes näitas Taxinge Gods AB tootmist. Ka Rootsi väiketalunik peab ellujäämiseks oma tootmist mitmekesistama. Nii ka külastatud ettevõttes: lisaks traditsioonilisele teraviljakasvatusele tegeleti siirdemuru tootmise ja lumelükkamisega, millest tuli ka arvestatav osa ettevõtte hooajavälistest sissetulekutest. Kompleksi kuulus ka külalistemaja koos restoraniga, lõunalauas rääkis laia silmaringiga Hjalmar Tindberg väga avameelselt nii toetustest, maa rendi-ja ostuhindadest kui ka töötasudest ja põllumajanduspoliitikast Rootsis.

Põhjaliku ülevaate saime ka rakendatavatest maaharimisviisidest ja külvitehnoloogiatest. Reisigruppi kuuluv teraviljakasvataja Silver Rauk ütles, et nähtu põhjal võime öelda, et Eesti põllumehed on vägagi konkurentsivõimelised, kuna majandavad oluliselt piiratumate ressurssidega oskuslikult ära.

Üha selgem on, et ettevõtlus maal ei ole enam ainult lehma lüps ja vilja kasvatamine. Heaks näiteks alternatiivtalust oli viimasel ekskursioonipäeval väisatud veepuhastustalu Vatten och Avfall, mille ülesandeks on varustada Stockholmi piirkonda puhta joogiveega.

Tootmise osa on üles ehitatud selliselt, et nad ei kujutaks ohtu järve vee puhtusele. Masinates kasutatakse biokütust (HVO), -määrdeid ja –õlisid. Riskide maandamiseks on taimekasvatus kemikaalidevaba. Tehnoloogiliselt on nad oma tootmise kujundanud Rootsi päritolu System Cameleon kasutamise ümber. Lisaks jälgitakse hoolikalt pinnasele avaldatavat survet – meie grupi liikmeteski tekitasid omajagu elevust ülilaiad rehvid künnitraktoril.

Osalejate tagasiside põhjal väärtustati üheskoos nähtut ja kogetut kõrgelt. Nagu ütles piimakarja-ja teraviljakasvataja Liana Põder: lisaks teiste ettevõtete külastamisele annavad sellised pikemad koosviibimised ka võimaluse nähtut ja kogetud koos analüüsida ning ühiste järeldusteni jõuda, mida saaksime kodumaal koos ära teha, et noorte põllumajandustootjate motivatsiooni ja tulemuslikkust parandada.

Pere ja inimeste osatähtsusest ja väärtustamisest rääkis ka asjaolu, et kordagi ei võetud võõrustajate poolt jutuks meil sektoris nii levinud tööjõu probleemi. Kinnitust sai ka esindusorganisatsioonide tähtsus põllumeeste huvide eest seismisel ja nende teadmiste, oskuste ja silmaringi arendamisel. Seda eriti olukorras, kus tootmine peab olema üha läbipaistvam ja avatum kõikide tarbijate jaoks. Seega on teadmussiire, haridus, nõustamine endiselt kohad, millega noorte põllumeeste toetamisel olulist tööd tuleb teha. Ehk nagu ütles kiri ühe külastatud ettevõtte traktori uksel: no farmer no food.

No farmer, no food  Foto: MTÜ Eesti Noortalunikud

Kaja Piirfeldt, piimakarjakasvataja ja MTÜ Eesti Noortalunikud juht

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79