Valmis põllumajandustootjate majandusnäitajate e-raamat

Põllumajandusuuringute Keskuse poolt välja antud iga-aastases kogumikus on esitatud Eesti põllumajandustootjate majandusnäitajad. Need põhinevad põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) andmeid esitanud ettevõtete 2018. aasta näitajatel.

Valmis põllumajandustootjate majandusnäitajate e-raamat.  Foto: Põllumajandusuuringute Keskus

Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas sisaldab informatsiooni, mis on vajalik erinevate aktuaalsete teemade käsitlemisel ning analüüside koostamisel. Kuna ettevõtete valikul on järgitud põllumajandustootjate üldkogumi struktuuri, võib kogutud andmete alusel tehtud analüüside tulemusi üldistada põllumajandussektorile tervikuna.

FADNi andmed 659lt põllumajandustootjalt

Andmeid esitanud ettevõtete tulemuste üldistamisel põllumajandustootjate üldkogumile on kasutatud Statistikaameti poolt 2016. aastal läbi viidud põllumajanduse struktuuriuuringu andmeid põllumajanduslike majapidamiste arvu ja nende liigituse kohta majandusliku suuruse ja tootmistüüpide lõikes. 2018. aastal esitas andmeid 659 põllumajandusega tegelevat ettevõtet (sealhulgas 171 mahetootjat), kes esindavad 7610 põllumajandustootjat üldkogumis.

Ilmastikutingimused taimekasvatuseks olid 2018. aastal keerulised — kevad ja suvi olid põuased ning taimede normaalseks kasvuks ebasoodsad. Võrreldes 2017. aastaga oli teravilja ja õlikultuuride saagikus keskmiselt ligi kolmandiku võrra madalam ning kartuli saagikus 11% madalam. Teravilja kokkuostuhinnad olid keskmiselt viiendiku võrra kõrgemad kui 2017. aastal, kuid köögivilja, maasikate, väikeviljade ja marjade kokkuostuhinnad olid madalamad ning kokkuvõttes kujunes taimekasvatuse kogutoodangu väärtus väiksemaks kui 2017. aastal.

2018. aastal oli põua ja liigkuumuse tõttu rohusöötade varumine raskendatud ja söödateravilja hinnad kõrgemad kui 2017. aastal. Kuna ka teraviljapõhu väljatulek oli väiksem kui varasematel aastatel, siis tekkis loomakasvatajatel suur nõudlus põhu järele, mis omakorda viis põhu hinna heina hinnaga samale tasemele. Sellest tulenevalt olid 2018. aastal loomakasvatajatel söödakulud kõrgemad kui 2017. aastal.

Sea-, lamba- ja kitseliha kokkuostuhinnad olid mõnevõrra madalamad kui 2017. aastal, veiseliha hind oli aga veidi kõrgem. Kodusigadel enam sigade Aafrika katku ei diagnoositud ja kodusigade arvu langus on peatunud. Piimalehmade arv on viimastel aastatel jäänud enam-vähem samale tasemele, kuid vähenenud on piimatootjate arv ning tootmine on jätkuvalt koondumas suurematesse üksustesse, mis on kaasa toonud tootlikkuse kasvu. Piima kokkuostuhinnaks kujunes keskmiselt 309 euro/tonn, mis on 6% madalam kui 2017. aastal.

Kogumiku "Põllumajandustootjate majandusnäitajad 2018" leiad SIIT.

2018. aasta kogutoodangu struktuuris moodustasid toetused keskmiselt 20%

2018. aastal said põllumajandustootjad toetusi (v.a investeeringutoetused) praktiliselt sama palju kui 2017. aastal. Kogutoodangu (k.a toetused v.a investeeringutoetused) struktuuris moodustasid toetused 2018. aastal 20% ehk keskmiselt 27 606 eurot tootja kohta. Kõige väiksem oli toetuste osatähtsus aiandusega ning sea- ja linnukasvatusega tegelevates ettevõtetes. Kõige suurem toetuste osatähtsus kogutoodangus oli loomakasvatuse (v.a piimatootmine) tootmistüübis.

Kogutoodang (koos toetustega v.a investeeringutoetused) põllumajandusmaa hektari kohta moodustas 2018. aastal 1088 eurot, sh toetused 215 eurot hektari kohta. Kogukulud hektari kohta olid 1037 eurot.

2018. aastal olid põllumajandustootmiseks tehtud kulutused suuremad kui sissetulekud

2018. aastal oli kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse 0,84, seega oli kogutoodangu väärtus madalam kui selle tootmiseks tehtud kulutused. Arvestades kogutoodangu väärtuse hulka ka toetused (v.a investeeringutoetused), kujunes 2018. aastal vastavaks suhtarvuks 1,05 ning võrreldes eelmise aastaga on see suhtarv madalamal tasemel.

Netolisandväärtus oli 2018. aastal keskmiselt 30 133 eurot ettevõtte ja 17 434 eurot tööjõu aastaühiku kohta. Võrreldes 2017. aastaga on netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta vähenenud 25%. Tootmistüüpide lõikes oli 2018. aasta kõige edukam sea- ja linnukasvatuses, kus netolisandväärtus tööjõuühiku kohta ulatus 28 219 euroni. Võrreldes 2017. aastaga suurenes netolisandväärtus tööjõuühiku kohta vaid aiandustootjatel ja püsikultuuride kasvatajatel.

2018. aastal oli keskmine tööjõukulu 8,20 eurot tunnis

2018. aastal oli tööjõukulu keskmiselt 18 053 eurot tasustatud tööjõu aastaühiku kohta ehk keskmiselt 8,20 eurot tunnis. Võrreldes 2017. aastaga on kasv 10%, viimase viie aastaga on see näitaja kasvanud 26%.

Kogumikus on esitatud majandustulemused aastate 2011–2018 kohta. Varasemate aastate tulemused (kuni aastani 2006) on saadaval Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel.

2019. aasta andmete kogumine algab 2020. aasta aprillis ja kestab augusti keskpaigani, kokkuvõtted avaldatakse 2020. aasta lõpus.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79