Autorid: Mait Kraun, Põllumajandus.ee • 17. jaanuar 2020

Toidunisu hinnad viimase aasta tipus

Pariisi toidunisu futuurid tõusid nädala keskel viimase aasta kõrgeima tasemeni, sest Prantsusmaal toimuvad streigid ning ebakindlus Venemaa ekspordipoliitika osas on vähese nisupakkumise kauplejate fookusesse tõstnud.

Märtsikuu futuuri hind tõusis kolmapäeval 196,25 euroni tonnist, mis on kõrgeim tase alates 2018. aasta augustist. Spot-hind oli viimati nii kõrge eelmise aasta veebruaris. Nädala lõpus hinnad veidi taandusid, sest kõrgete hindade tõttu hakkasid paljud põllumehed oma toodangut müüma. Lisaks sellele muretsesid kauplejad, kas Hiina põllumajandustoormete import USAst saab kaubandusleppe järel olema piisavalt suur. See pani Chicago börsi hinnad langema.

Prantsusmaa transpordisektoris toimuvad streigid ning riigi põllumajandusamet FranceAgriMer hoiatas, et see võib ekspordile kehvasti mõjuda, sest suur osa viljast ei pruugi sadamatesse jõuda. Tõsi küll, riigi selle hooaja pehme nisu ekspordiprognoosi tõsteti 12,2 miljonilt tonnilt 12,4 miljoni tonnini.

Peamiselt aitas hindadel tõusta Venemaa põllumajandusministeerium, kes teatas, et plaanib seada ülejäänud hooaja teraviljaekspordile 20 miljoni tonni suuruse kvoodi.

Nisu märtsikuu futuuri hind tõusis nädala lõikes 1 protsendi võrra, 193,75 euroni tonnist.

Rapsiseemnete hinnad kukkusid järsult

Rapsiseemnete hind langes see nädal tublisti, peamiselt oli selle põhjuseks palmiõli ja sojaubade hinnalangus.

Malaisia palmiõli futuurid langesid see nädal viimase 11 aasta kiireimas tempos, sest India piiras rafineeritud toodete importi, ühtlasi tõsteti ka eksporditolle.

Palmiõli aprillikuu futuur langes Malaisia börsil nädalaga 9,2 protsenti, 701,6 dollarini. Viimati langesid hinnad nii kiires tempos 2008. aasta oktoobris.

“Hinnad kukuvad, sest India kehtestas rafineeritud palmiõlidele piirangud,” ütles maaklerfirma Pelindung Bestari direktor Paramalingam Supramaniam.

Kehvasti mõjus ka sojaubade odavnemine

Rapsihindadele mõjus halvasti ka sojaubade hinnalangus. Nimelt toimus USAs sellel nädalal sojaubade viie kuu suurim langus, sest kardetakse, et Hiina ei pruugi täita oma lubadust osta rohkem Ühendriikide põllumajandustoormeid.

Sojaubade hind langes see nädal kokku 2,4 protsenti, mis on suurim langus alates 23. augustist. Kauplejad ja analüütikud ütlesid, et USA-Hiina kaubandusleppe ei anna sojaubade osas kindlust.

Olgugi, et Hiina on lubanud oste suurendada, sõltuvad need “turuolukorrast” ning see seab tulevikuostude suuruse kahtluse alla.

Kõik see mõjutas ka rapsiseemnete hindu Euroopas. Nädala lõikes odavnes rapsiseemnete hind lausa 4,2 protsenti, 402,75 euroni tonnist.

Suhkur viimase kahe aasta tipus

Teistest põllumajandustoormetest tõusid suhkruhinnad viimase kahe aasta kõrgeima tasemeni. Tonnihind jõudis Londoni börsil 400 dollarini.

Analüütikud on suurendanud selle hooaja globaalse defitsiidi prognoose, olgugi, et varud on jätkuvalt suured. Kardetakse, et hinnatõus ei pruugi aga kaua kesta, sest Brasiilias on mitmed tootjad otsustanud etanooli asemel suhkrut tootma hakata.

Kakaohinnad tõusid nädala lõpuks 2712 dollarini tonnist, nädala keskel jõudsid hinnad ka kõrgeima tasemeni alates novembris keskpaigast.

Hiina sealihatoodang langes mullu 16 aasta põhja

Hiina sealihatoodang langes 2019. aastal viimase 16 aasta madalaima tasemeni, sest riiki tabanud sigade Aafrika katk tappis miljoneid sigu.

Hiina, kes on nii nii maailma suurim tootja kui ka tarbija, tootis mullu 42,55 miljonit tonni sealiha. Seda on 21 protsenti vähem kui 2018. aastal ning tegemist on madalaima näitajaga alates 2003. aastast, selgub Hiina statistikaameti andmetest.

Hiina toiduhinnad on järsult kasvanud, sest katk on tekitanud puudujäägi. Inflatsioon tõusis novembris kaheksa aasta kõrgeima tasemeni.

Riik teatas, et detsembri lõpuks oli kohalik sigade arv langenud 27,5 protsenti. Selgus, et aasta viimastel kuudel on olukord veidi paranenud, aga mitmed analüütikud on numbrid küsimärgi alla seadnud. Usutakse, et langus on olnud suurem.

Rabobank prognoosib, et tänavu langeb Hiina sealihatootmine veel 10-15 protsendi võrra. Hiina lihaimport on märgatavalt kasvanud, näiteks detsembris oli see kaks korda suurem kui novembris.

Naftahinnad püsisid stabiilsel tasemel

Naftahinnad püsisid sellel nädalal küllaltki stabiilsel tasemel. Ühelt poolt tekitas optimismi USA-Hiina kaubandusleppe sõlmimine, teisalt survestas naftat Hiina majanduskasvu number, mis oli viimase 29 aasta madalaim.

Nimelt kasvas Hiina majandus 2019. aastal 6,1 protsenti. Kardetakse, et see süvendab maailma majanduskasvu jahtumist ning mõjub seeläbi nafta nõudlusele kehvasti.

Brenti toornafta odavnes nädalaga kokku 0,2 protsenti, 65,1 dollarini barrelist. WTI lisas 0,8 protsenti, 58,9 dollarini barrelist.

Rotterdami 95 bensiini hind tõusis 1,2 protsenti, 607 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes aga 3,7 protsenti ning tonn maksab 580,75 dollarit. Kerge kütteõli langes 3,5 protsenti, 569 dollarini.