Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 3. veebruar 2020

Alates aastast 2019 on Cropio Eesti volitatud ainuesindaja Lean Leader OÜ. Ettevõtte juht Martin Paukson omab pikka põllumajandusvaldkonna töökogemust Ukrainas, Venemaal ja Eestis ja ta on olnud seotud Cropio emaettevõtte, selle teenuste sisu ja programmi arendusetegevusega ning programmi hilisema integratsiooniga erinevates põllumajandusettevõtetes ja erinevates riikides juba pikki aastaid, selle algusaegadest alates.

Hallatud põllumaad enam kui 12 miljonit hektarit

Cropio omab juba selgelt globaalselt kogemust - kui Eesti kontekstis oleme harjunud lugema kohalike põllumajandustarkvarade edulugudest eelkõige põnevate algatuste, varases kasvufaasis olevate ja paraku mõningatel juhtudel ka müüdud ning seejärel Eestis tegevuse lõpetavate iduettevõtete põhjal siis Cropio on oma positsiooni globaalselt juba kinnitanud. „Tänase seisuga on kasutajakogemused kaasatud juba enam kui 50 riigis, süsteemis jälgitakse kasutajate poolt igapäevaselt üle 12 miljoni hektari põllumajanduslikku maad, vegetatsiooni ja tootlikkuse võrdleva analüüsi toetamiseks on suurandmetena kasutada üle 20 miljoni hektari põllumajanduslikku taustinfot. Tervikuna on programmi tegevusajaloo käigus digitaliseeritud juba üle 50 miljoni põllumajanduslikku maad, mis loob ilmselgelt korraliku vundamendi kogemusele, mida programm on saanud oma sisu arendamisel teadmusena arvesse võtta,“ tutvustas lahendust Martin Paukson ja lisas, et on märkimisväärne, et Cropio kasutab oma kaugseire võimekuse tagamiseks 12 erineva satelliidi andmeid, sh 8 optilise ja 4 radar-satelliidi andmeid ning omab muuhulgas ligipääsu ka mõningate Nasa eri-missioonidel kogutud infokooslustele, sh lidar-infole ning suudab kuvada Cropio kasutajatele kõrguste erinevuste (kallakute) kaardi täpsusega kuni 1m kogu Eesti ulatuses. „Telemeetria poole pealt vaadates on igapäevaselt Cropio süsteemis tervikuna liikvel ligi 35 000 sõidukit, enamik funktsioone on kasutatavad ka mobiilirakendustes. Cropiol on toimivad integratsiooniliidestused olemas pea kõigi enamlevinud tootjatega sh Claas, John Deere, Case/New Holland jpt.“

Mida põllumajandustootja tehnoloogia kasutamisest võidab?

See, millist lisandväärtust suudab üks terviklahendus põllumajandusüksusele luua on olnud kindlasti üks esimesi ja ka enamlevinud küsimusi kõigil Cropioga liitunutel. „Õnneks on siin vastuseid palju, see kellele mis neist vastustest olulisem, sõltub igast põllumajandustootjast ja mõistagi ka sellest, millist funktsionaalsust ta programmist kasutusele võtab. Õnneks pole tegu lahendusega „kõik või mitte midagi“, vaid kõige levinum on olnud „samm-sammult“ lähenemine enama võimaluste kasutamise suunas, seda siis vastavalt inimeste oskuste ja teadmiste tekkele ja vastavalt infoallikate lisandumisele,“ selgitas Paukson

Ta tõi välja selle, et kõige esmane kasu antud lahendusest on muidugi ajakulu vähenemine info haldamisel ja ülevaatlikkuse suurenemine. „Enamik esmakasutajaid on olnud näiteks üksjagu üllatunud märgates kuidas vaid esmase ülevaate põhjal satelliit-kaugseiret kasutades saab hetkega tuvastada suhteliselt suure täpsusega näiteks koristuskuupäevad, ülekülvi alad, nende suurused, probleemsete alade asukohad erinevate aastate lõikes ning tuvastada näiteks kokkulepitud piiride suhtes ka alakasutatud alad. Lisaks saadakse väärtuslikku faktidel põhinevat taustinfot nende alade kohta, kus looduslikud piirangud sisendressurssidega koormatust näiteks ei soosi,“ vastas Paukson.

Loomulikult on hulganisti ka andmete impordi- ja eksportvõimalusi sh andmete eksport ePRIA keskkonda. Kuna reaalajas põlluinfo, tegevusajaloo, tulevikuprognooside ja masinapargi halduse saab koondada kõik ühte, kasutaja jaoks mugavasse keskkonda, siis on mugav seda ühtselt ka hallata ning vajadusel ka ühtses formaadis erinevate kasutajate vahel jagada. „Kui enamasti on ühel või teisel masinatootjal olemas oma, spetsiaalne, litsentsidega piiratud ja tihti ka päris kvaliteetne tugiprogramm, siis pea eranditult on see fokuseeritud just masinatootja endaga seotud tegevuste kajastamiseks, mitte terviklikuks põlluoperatsioonide haldamiseks farmis. Võiks ju küsida, et mis siis sellest? Aga probleem on tegelikkuses vägagi aktuaalne, kuna harva võib kohata põllumajandus tootjat, kel on vaid ühe masinatootja masinapark, teiste tootjate masinad pole aga esmase tootja süsteemi oodatud. Selles valemis on info killustatus ja lisakulud juba sisse programmeeritud, see pole ei tervikliku haldamise ega ka põllumajandustootja huvides sisuliselt õige ja pole ka pikas perspektiivis jätkusuutlik,“ ütles Paukson.

Cropio võimaluseks, ambitsiooniks ja ka praktikaks on olnud ühendada nii masinapark kui agronoomiline kompetents ühtsesse keskkonda, arendada neid võimalusi pidevalt edasi ning lisada suurandmetest tulenevat kompetentsi ja teadmust, mille maht, individuaalne analüüs ja tekitamine tootjale individuaalselt oleks liialt ajamahukas või isegi ebareaalne.

Teine põnev kokkuhoiu segment on mõistagi täppispõllumajandus, kus erinevaid huvitatud osapooli ja võimalikke kasusaajaid osapooli on mitmeid.

Martin Paukson tõi välja veel mõne nüansi, milles uus tarkvaralahendus abiks saab olla. „Kui riigi huvi on esmaselt tagada, et kõik seadusest tulenevad nõuded ja seatud piirangud oleks täidetud, sh keskkonna nõuded, siis põllumehe huvi oleks selleks omada ka aja- ja kulusäästlikke töövahendeid, et kehtivaid nõudeid oleks ka lihtne ja praktiline järgida. Cropio telemeetria rakendus töövahendina võimaldab tekitada näiteks üksjagu automatiseeritud ja kasutajate poolt defineeritavaid automaakontrolli võimalusi, ka seda, et reeglite jälgimist on võimaik teostada sisuliselt reaalajas või täiendada seda näiteks automaat-teavitustega,“ lausus ta. „Põllumajandustootja poolt vaadatuna on aina kasvavas trendis omandada masinapark, mis juba toetab täppispõllumajandust, kuid mis praktikas täna selgelt veel alakasutatud, et seda täies mahus rakendada. Seda kitsaskohta aitab Cropio lahendada, pakkudes välja ridamisi lahendusi kuidas juba olemasolevat infot paremini kasutada ja kuidas palju uut infot juurde kaasata ning seda oma olemasoleva masinapargiga eesmärgipäraselt kasutada.“

Kas ja kuidas aitab uus lahendus säästa?

Pauksoni sõnul on tootjal, programmi kasutades, kokkuhoiu võimalusi mitmeid. „Kui süsteemselt kasutamata jääb näiteks info nii ehk naa kogutavatest mullaproovidest, siis on risk üle panustada kulukaid sisendressursse, mis ei ole mõistlik ei keskkonda ega ka rahalisi vahendeid silmas pidades. Cropio võimaldab aga aluseks võetava mullaproovi põhjal genereerida masina töökaardi, millega tehakse põldudele siis targem, mullaolusid ja proove arvesse võttev jaotus või saavutatakse vähema kuid targema jaotusega sisendressursside kokkuhoid ning seonduvalt ka väiksem keskkonnakoormus,“ tõi ta näite ja lisas: „Cropio süsteemis pea 2-3 korda nädalas satellitseire abil genereeritava NDVI, ehk rohemassi vegetatsiooni indeksi abil, saab genereerida täppis-põllumajanduses kasutatava aluspõhja masinatele, et sisendressursse targemini põldudele jaotada, kas siis kokkuhoiu või tulemuste võimendamise eesmärgil vältides ühelt poolt leostumise riske ja turgutades samas neid piirkondi põldudel, mis seda tuge vajavad. Ja taas – mitte ainult, selle programmi abil saab tuvastada muutusi põldudel, sh taimehaiguste teket ja kahjurite mõju juba varajases faasis, tuvastada maa väärkasutust reeglite või piiride suhtes (ka ekslikke), tuua esile ajaloolised kitsaskohtadega alad põldudel jpm väärtuslikku, mis aitab tuvastada palju seda, mis silmale põlluserval esmalt märkamata jääb.“

Eestis tegevust alustades pälvisid koheselt suurt tähelepanu masinatootjate integratsioonid. Ilmselt seetõttu, et enamik seda üldse ei paku või pakutakse piiratud ulatuses. „Paradoksaalselt on enamikel masinatootjatel GPS kontrollerid olemas aga nad ei kipu seda kolmandate osapooltega jagama ja nii eksisteerib olukord, kus põllumajandustootjate masinad on täis erinevaid pulte ja töölauad täis erinevaid programme ja seda iga spetsiifilise masina haldamiseks. See olukord ei ole ilmselgelt jätkusuutlik,“ rõhutas Paukson. „Cropiol, tootjate jaoks globaalse partnerina, on aga koostöö kõigi enamlevinud masinatootjatega olemas, mille abil genereeritakse ühisväärtust viisil, et integratsioon tagab mõlemale osapoolele täiendavaid lisaandmeid, mida siis rakendada põllumehe huvides. Ei saa öelda, et sarnane koostöö oleks tekkinud väga lihtsalt, kuna ilmselgelt on kõigil osapooltel on omad huvid mängus sh. masinatootjatel omad litsentsitooted, tarkvaratootjatel aga suurem huvi avada enam funktsionaalust ja seda universaalsemal viisil kui masinatootjad täna valmis on. Kokkuvõtvalt on üldine suund siiski see, et maailm liigub enama avatuse suunas ning koostöö masinatootjate ja Cropio vahel areneb päevast päeva, andmekoosseis mida jagatakse aina laieneb ning tänase seisuga Eestis teist sarnast tarkvaralist lahendust ei leidu, mis oleks otseliidestatav nii Claas, John Deere, Case/NewHolland CNH industrial standardiga ja seonduva tehnikaga.“

Innovaatilised lahendused – kuidas rakendada?

Kui täppispõllumajandus ja masinatootjate integratsioonid olid pigem viide alakasutatud olemasolevatele võimalustele siis innovaatilised lahendused viitavad pigem veel kasutamata ja uudsetele võimalustele. Ei tasu lasta end eksitada vahel kõlavatel viidetel nagu oleks põllumajandus traditsionaalne ja tehnoloogiakauge valdkond – kaugel sellest. Juba ammu on olemas toimivate prototüüpidena isesõitvad juhita traktorid, ette antud trajektoori järgivad seiredroonid, segmentidena juhitavad automaatselt reegleid järgivad agregaadid, roolimis- ja kõikvõimalikku juhiabi osutavad kombainid, traktorid jm seadmed kuid avan siinkohal pisut neid innovatsioone, mis täiendavaid investeeringuid ei vaja vaid on kättesaadavad keskkonnast, kus oma infot hallatakse sh. ka kaugseire ja jagamismajanduse innovaatilised lahendused.

Cropio põlluhaldustarkvara võimalused:

–Mullaniiskus info. Koheselt Eesti turul põllumajandustootjatega vesteldes tekkis huvi selle spetsiifilise, ilma ühegi eriseadmeta mõõdetava parameetri vastu Cropio rakenduses - tundub isegi küllalt revolutsiooniline, et sarnane funktsionaalsus on kaugseire meetodil üldse võimalik. Tehnoloogia on aga olemas, Cropio võimaldab täna kuvada niiskust 3-s erinevas pinnasekihis (0-7;7-28 ja 28-100cm), lisaks pinnase temperatuuri maapinnal ja seda kõikide põldude kaupa. Kui traditsioonilised mudelid lähtuvad niiskusbilansi arvutustes eelkõige sademete ja aurustumise parameetritest, mis ei anna piisavat täpsust siis Cropio pakutav mudel ja funktsionaalsus osutub võimalikuks tänu 4 erineva radarsateliidi andmetele (MetOp-A/B and ERC-1/2), mis kasutavad niiskuse tuvastamiseks pinnases raadiolaineid ja mis koosmõjus traditsiooniliste meetoditega täiendavad oluliselt mudeli täpsusklassi. Tegemist on valideeritud meetodiga ja varem vaid teaduspoole käsutuses olnud mudeliga, mis nüüdsest kättesaadav ka Eesti põllumeestele. Antud mudeli tulemused võivad erineda riigiti lähtuvalt geograafilistest eripäradest, kuid Cropio Eestil on koostöös teaduspartneritega (Põllumajandusuuringute keskus, Maaülikool ja Eesti Taimekasvatusinstituut) plaanis ka Eesti tingimuses teostada täiendav andmete valideerimine. Huvitav ja praktiline rakendamine antud funktsionaaluse puhul on olnud ka see, et see aitab tuvastada jää sulamist eri pinnasekihtides varakevadel, et püüda kinni lumesulamisest tekkiv niiskus ülemises pinnasekihis, mis on abiks kevadtöödega alustamisel, koheselt peale jää sulamist. Kindlasti on sarnane infohulk suurandmetena miski, mis igale põllumajandustootjale individuaalselt kättesaamatu.

–RentHub. Olemuselt tootjalt-tootjale põllumajandusmasinate rendile jagamise teenus (sisuliselt AgroUber). Teadaolevalt ühtki sellist valmisteenust agrotehnika jagamiseks Eesti turul eelnevalt ei eksisteerinud, huvilisi võiks olla aga palju.Juba olemasolevate klientide abil saaks välja pakkuda üle mitmesaja agro sõiduki, ehk see on arvestatav turg.

–Taimeohtude jagamise teenus. Selle tootjalt-tootjale jagamisteenuse mõte on ühendada põllumajandustootjate jõud ka vaatlusprotokollide mõttes ja automatiseerida infojagamine neis küsimustes, mis kahepoolselt kasu ja ennetavat mõju loovad. Näiteks tuvastab üks tootja oma põldudel kahjuri ja seejärel on vastavalt seadistatavatele parmeetritele lähikonna tootjad teavitatud põldude lõikes, mis nende aladel on ohustatud.

–Cropio liit-reaalsuse mobiilirakendus. Kui mõningal juhul on olnud kuulda, et põllumehel pole aega otsida, pärida ja hallata põlluinfot, siis selle rakenduse võimaluseks on suunata vaid oma telefon põldude suunas ja kogu taustinfo tekitatakse rakenduse poolt automaatselt, st. tekib kombineeritult koondpilt andmetest koos reaalse põllupildiga sh kultuur, põlluajalugu, sademed, külvi kuupäev, vegetatsiooni graafik jm andmestik. Mitte ühtki otsingut, päringut, e-mailide avamist, sorteerimist teostama ei pea – info tekib telefoni asukoha ja suuna tulemusel otse ekraanile. Copio on selles vallas ainus - mitte ükski teine tarkvara, mis täna Eestis põllumajandusvaldkonnas kasutusel on, liit-reaalsuse võimalusi ei paku.

–Ilmajaamade võrgustiku jagamine. Ka see on tootjalt tootjale võimaluseks ühendada investeerimisvõimekus ja suurendada ilmajaamade võrgustikku enda jaoks oluliste alade ümbruskonnas. Cropiol on suur hulk erinevate ilmajaamatootjate integratsioone, mida süsteemis on võimalik vastavalt kasutaja otsusele jagada ja sellest johtuvalt ka infot vastu saada.

–Tootlikkusinfo võrdleva analüüsi (benchmark) taustinfo. Cropio süsteemis on võimalus (mitte kohustus) jagada anonüümitud kujul tootlikuse infot ning saada ka vastavat infot vastu neilt kes seda võimaldavad. Andmekoosseis, mida võrdlevas analüüsis kasutatakse on mõistagi piiratud, jagatakse vaid seda taustinfot, mis võiks tootlikkuse erinevusi üldtasandil mõjutada või tootja jaoks enese tulemusi paremini tõlgendada. Näiteks võrreldakse piirnevatel aladel kultuure, külvi aegasid, NDVI indeksi arengut, mullastiku kooslust, niiskusinfot mullas, sademete infot ja koristusaega. Kõik ikka selleks, et ka teiste kogemusest oleks võimalik õppida.

Uuri lisa Cropio Eesti kodulehelt või küsi lisa: [email protected]

Allikas: Martin Paukson, Lean Leader OÜ