Autor: Aivar Hundimägi • 26. veebruar 2020

„Taotluste kontroll muutub üha täpsemaks ja seega tuleb üha rohkem probleeme välja,“ nentis Triniti vandeadvokaat Siim Maripuu. „Toetuste taotlemine on läinud raskemaks, dokumendid ja määrused on käinud keerukamaks, sest seletuskirjad seletavad vähem juurde ning võimaldavad PRIA-l ja taotlejal asju erinevat moodi tõlgendada,“ sekundeeris talle põllumajanduse konsulent Triin Luksep.

Ekspert lisas, et kui põllumees esmakordselt põllumajandustoetust taotleb, on see väga suure tõenäosusega tema jaoks väga keeruline. „Ilma, et see lõpuks tagasinõudega ei lõpeks, taotlust teha üldjuhul ei suudega,“ märkis Luksep.

Hilisemate probleemide vältimiseks jagub nii Luksepal kui Maripuul hulgaliselt nõuandeid. Universaalsetest tegevustest toovad nad välja võimalikult varajase suhtlemise PRIAga, mida tuleks alustada kohe, kui probleemid tekivad. Samuti tuleb korras hoida raamatupidamine. „Finantsandmete korrektsus on tähtis, PRIA eristab näiteks põllumajanduslikku müügitulu ning alati ei pruugi sisse ostetud raamatupidamisteenuse osutaja valdkonnaga kursis olla ja teada, mis just selle müügitulu alla kuulub,“ sõnas Luksep.

Maripuu rõhutas, et kindlasti pole mõtet õnne proovida näiliste tehingutega. „PRIA vaatab isikute vahelisi tehinguid väga põhjalikult, vaadatakse, mis eesmärgil need tehtud on ja kas tegemist on toetustingimustele vastavuse kunstliku tekitamisega,“ rääkis ta.

Samuti tasub olla kogu dokumentatsioonis väga täpne. „PRIA üks lemmikargumente toetuste tagasiküsimiseks on valeandmete esitamine, kuid see, mida valeandmete esitamiseks pidada, siin on tõlgendus väga lai,“ ütles Maripuu.

Hinnapakkumised kui taotluse kõige tähtsam faktor

Kõige rohkem probleeme tekitavad ekspertide kogemuse põhjal aga hinnapakkumised. Nimelt peab PRIAst toetuse taotleja esitama kolm võrreldavat pakkumist. „Järjest rohkem kontrollitakse, kuidas pakkumine on saadud, näiteks oma sõpradelt seda võtta ei tohiks ja üleüldse võiks kogu kirjavahetus ning kommunikatsioon hinnapakkumiste läbirääkimisel olla salvestatud,“ sõnas Maripuu. „Hinnapakkumiste pool on riskide juhtimise mõttes number üks, oleme korduvalt pidanud tõestama, kuidas pakkumised on saadud, sest hinnapakkumistega seonduv on pettustes suurima osakaaluga,“ lisas Luksep.

Maripuu sõnul tasub PRIAga probleemide vältimiseks tähelepanu pöörata kõikide asutusele saadetavate dokumentide metaandmetele. „PRIA kontrollib, milline dokument on millises arvutis loodud, kes seda muutnud on ja millal see on tehtud,“ viitas ta ühele võimalusele erinevaid ebakõlasid tuvastada.

Siiski rõhutas Maripuu, et toetuse taotleja ei pea alati valima kõige odavamat hinnapakkujat. „Kuid sel juhul peab olema hea ja objektiivne põhjus ning seda tuleb PRIA-le põhjendada.“

Võtab aega

Luksep aga rõhutas, et kolme hinnapakkumise kokkusaamine ei pruugi alati olla kõige lihtsam ning seetõttu tuleks nende kogumisega alustada aegsasti. „Kui kuu aega enne hakata sellega tegelema, on ebatõenäoline, et pooled jõuavad selle sisu läbi töötada, vaja oleks vähemalt kolme kuud,“ sõnas ekspert. „Kindlasti soovitan kõik väga hästi läbi mõelda, sest kõik lisanduvad kulud on hetkel, mil toetus on määratud, juba omafinantseering ja toetust juurde ei maksta. Samuti ei ole võimalik kulusid ühelt realt teisele tõsta,“ kirjeldas Luksep praegust olukorda.

Lisaks hinnapakkumistega seonduvale soovitavad eksperdid taotluse esitamise faasis veel üle vaadata hoonestusõiguse. „Hoonete ehitamiseks on tarvis hoonestusõigust ning selleks tuleb minna notarisse, kui kinnistuga seotud kaasomand või panga hüpoteek, peavad kõik osapooled asjaga nõus olema ja ka nõusoleku küsimine võtab aega,“ selgitas Luksep. „Võib ka juhtuda, et hoonestusõigust ei õnnestu seada, sel juhul on kurb, kui projekt on enne valmis tehtud ja selle eest ka makstud.“

Positiivse toetusotsusega probleemid alles algavad

Palju tagasinõudeid on seotud toetuse kasutamisega. Näiteks kui seda on tehtud ebaeesmärgipäraselt. Seetõttu soovitavad nii Luksep kui Maripuu iga väiksemagi muudatuse võrreldes esialgse toetustaotlusega PRIAga kooskõlastada. „Väga konservatiivne soovitus on see, et kui ehitad akna plaanitust 10 sentimeetrit laiema, siis kooskõlasta, muidu võib probleem tekkida,“ soovitas Maripuu.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.