Autor: Kristjan Pruul • 14. aprill 2020

Sellal kui Eestis peetakse debatte, kas riiki lubada mõnisada ukrainlast või mitte, on Saksamaal puudu 300 000, Itaalias 250 000, Prantsusmaal 200 000, Hispaanias 80 000 ja Suurbritannias 75 000 töötajat, selgub Financial Timesi ülevaatest.

Suured põllumajandusriigid on aastaid sõltunud ainult Põhja-Aafrikast ja Ida-Euroopast tuleva ajutisest tööjõust. See puudutab ennekõike tööintensiivseid sektoreid, nagu köögiviljade, marjade ja viinamarjade kasvatamine.

Esimesed kevadviljad, nagu spargel, on juba tärkamas ning mainitud riigid kardavad köögiviljade hukkaminemist ning toiduhindade tõusu.

Ühes eeldatava löögiga toidutööstuse tarneahelatele saavad selle kriisi tõttu pihta ka majandused ja inimesed vaesematest riikidest, nagu Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Ungari ja Maroko, kus hooajatöö on oluline sissetulekuallikas ning kojusaadetavad summad ühtlasi midagi, mis aitavad kojujäänud inimestel ostujõudu säilitada.

Euroopa Komisjon teatas eelmisel nädalal, et on teinud liikmesriikidele ettepaneku kanda põllutöölised riigile hädavajalike teenuste sektorisse, umbes nagu meditsiinitöötajad ja hooldajad. Samuti tuntakse Euroopa Liidus muret selle üle, kas nn rohelised koridorid kaupade vabal liikumisel toidu puhul ikkagi tööle hakkavad.

40 000 töötajat lennukiga

Saksamaa oli esimene, mis teatas, et hoolimata reisikeeldudest hakatakse riiki hooajalisi töötajaid sisse vedama. The Local kirjutab, et praktikas näeb see välja nii, et 40 000 inimest lennutatakse aprillis ja mais Saksamaale spargli- ja maasikapõldudele. Riiki saabunud välismaalased peavad esimesed 14 päeva töötama teistest põllutöölistest eraldi, töökarantiinis. Tavapäraselt sõidab aga Saksamaale Poolast ja Rumeeniast kuni 300 000 inimest.

Hispaanias püütakse meelitada neid, kes on linnades töö kaotanud. Nii teatas sealne valitsus, et töötutoetuse maksmist jätkatakse ka neile, kes kuni juunini hoopis põllumajandusse liiguvad. Kehvad palgad sektoris tähendavad, et põllumajandusfirmad ise suurt lootust värbamisele ei pane. Hispaania põllumeeste liit teatas, et kui 80 protsenti tööjõust käib riigis väljaspoolt, siis on lootus linnadest neile asendust leida väike.

Sarnase meetmega töötutoetuste koha pealt on lagedale tulnud ka Prantsusmaa. Prantsusmaa põllumajandusminister Didier Guillaume ütles, et värbamiskampaaniate vastu on huvi üles näidanud 240 000 inimest, 5000 inimest on juba tööle asunud.

Itaalias on valitsust üles kutsutud andma legaalne staatus kõigile riigis viibivatele dokumentideta sisserändajatele, et saaks töötegemise legaliseerida. “Töölistele tuleb tagada legaalne staatus,” tõdes sealne põllumajandusminister Teresa Bellanova. “Kui riik seda ei tee, siis astub vahele organiseeritud kuritegevus.”