Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 21. aprill 2020

Ants Bender on sündinud 21. aprillil 1945 Tartumaal Pala vallas Vea külas. Ta lõpetas 1964. aastal Räpina Aiandustehnikumi ja 1971 EPA kaugõppeteaduskonna agronoomina, aastal 1976 aspirantuuri ja 1999 doktorantuuri. Aastal 1979 lõpetas ta ka Moskva Patendinduse Keskinstituudi Tallinna filiaali. Bender on end täiendanud nii Rootsis kui USAs.

Põllumajandusteaduste kandidaadi töö rohumaaviljeluse erialal (1980.a) tegi Bender külvisenormi, seemnesegu ja väetamise mõjust kamara moodustamisele turvas-muruvaiba tootmisel. Põllumajandusdoktori diplomi taimekasvatuse erialal (2000.a) pälvis Bender lutserni ja punase ristiku sortide uurimise eest.

Oma töist karjääri alustas Ants Bender Polli Katsebaasis praktikandina, sealt edasi siirdus ta Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituuti (EMMTUI) praktikandiks. Aastatel 1964-1973 töötas ta haljastusagronoomina ja teadurina aastatel 1976-1977. EMMTUI Tooma katsejaama juhatajana oli Bender ametis aastatel 1977-1981, EMMTUI Jõgeva Sordiaretusjaama ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi sektori ja aretusosakonna juhatajana aastatel 1981-2013 ja alates aastast 2013 töötab ta ETKIs vanemteadurina.

Ka on Bender olnud külalislektoriks Eesti Maaülikoolis ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.

Suur panus teadustöös. Ants Bender on töötanud välja turvas-muruvaiba tootmise tehnoloogia, tegelenud heintaimede sordiaretusega. On seitsme sordi autor. Uurinud polüploidiseerimisega kaasnevaid muutusi punase ristiku taimede morfoloogias ja füsioloogias, mõju tolmeldajate arvukusele, liikide töö kiirusele, tolmeldajaliikide väärtust risttolmlemise tagajatena. Uurinud lutsernisortide isefertiilsuse ja isesteriilsuse vahekorda, Eesti loodusest kogutud lutserni ja punase ristiku populatsioonide aretuslikku väärtust, liblikõieliste heintaimede seemnekasvatuse agrotehnoloogiat ja nende liikide väärtust haljasväetiseks kasutamisel.

Ants Benderi poolt aretatud sordid: lutsern 'Juurlu', 'Karlu' ja 'Heiti', hulgalehine lupiin 'Lupi', puhmikuline punane aruhein 'Herbert', lamba-aruhein 'Ave' ja 'Kihnu'.

Ants Bender on Eesti Teadusfondi ja Põllumajandusministeeriumi teadusnõukogu taimekasvatuse eriala ekspert, Katseasjanduse nõukogu esimees (2002–07), ajakirja Agraarteadus toimetuskolleegiumi liige (2003–), koguteose Eesti põllumajandus XX sajandil I–IV osa toimetuskolleegiumi liige, samas taimekasvatuse eriala ekspert (2004–2010), Jõgeva SAI teadusnõukogu esimees (1999–2013).

Staažikat teadlast on tunnustatud Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia hõbemedaliga (2004), põllumajandusministeeriumi teenetemedaliga Kalevipoeg kündmas (1990, 2000), EV põllumajandusministeeriumi hõbedase (2013) ning EV maaeluministeeriumi kuldse teenetemärgiga (2018) ja ta on APS-i auliige (2017).

PALJU ÕNNE!

Suur panus sordiaretuse edendamisel

Ants Benderi panust Eesti sordiaretuse edendamisel oleks raske alahinnata. Tema töö on muuhulgas olnud pühendatud just meie nõudlikesse tingimustesse sobivatele sortidele. Näiteks Benderi kaasautorlusel loodud lutserni sordid ’Karlu’ ja ’Juurlu’, mis paistavad silma just väga hea talvekindlusega.

Tooksin esile ka Ants Benderi tegevuse teadmiste edasiandmisel järgmistele põlvkondadele nii Maaülikoolis kui Olustvere TMK õppurite juhendamisel.

Koolitustel ja õppepäevadel on meelde jäänud hr. Benderi väga põhjalik eneseväljendusviis, tema sõnavõtud on alati väljapeetud ja läbimõeldud. Ta suudab lihtsate sõnadega edasi anda sisuka erialase info.

Soome Eesti Seemneliidu poolt juubilarile palju õnne, jätkuvalt tervist ja erksat meelt!

Karen Rätsep, MTÜ Eesti Seemneliit

Abiks praktikule

Tänane juubilar on suure panuse andnud Eesti heintaimede aretus- ja teadustöös. Tema kogemustepagas on suur ja ta on nõus alati ka oma teadmisi jagama. Nii on Ants Bender lahkelt jaganud meile nõu heinaseemnesegude koostamisel ja heintaimede kasvatamisel. Näiteks olen temaga päideroo ’Pedja’ seemnekasvatuse alal nõu pidanud ning aruheinade seemnekasvatuse osas samuti. Ka oleme me käinud koos Seemneliidu reisidel, kus ta omi teadmisi ja tähelepanekuid on meile jaganud.

Palju õnne juubeliks!

Madis Ajaots, Rannu Seeme OÜ

Ants Benderi sulest on ilmunud palju erilast kirjandust, mida meie põllumehed oskavad hinnata. Näiteks on ta kirjutanud raamatu „Lutserni ja punase ristiku sordid, nende omadused”, olnud üheks autoriks raamatus “Heintaimede sordiaretus ja seemnekasvatus. Ajalooline ülevaade”, ning samuti koostaja ja autor kogumikule “Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine I ja II osa. Sel aastal nägi tema abil ilmavalgust mahukas kogumik “Eesti Taimekasvatuse Instituut 100”.

Soovime juubilarile palju õnne ja tervist, töötahet ja kordaminekuid!

Täname Eesti Taimekasvatuse Instituuti ja teadurit Sirje Tamme fotode ja faktide eest, mida kasutasime artikli koostamisel.