Kus on kala ja kus ei ole?

„Veerandsaja aastaga on uuritud juba vähemalt 234 Eesti väikejärve seisundit ning selgunu on oluline meie sisevete kalavarude hindamisel ja ka otsuste tegemisel,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Kahtlemata on ülevaade väga põnev lugemine ka kalastajatele, sest eduka püügi eeldus on tunda, mida ja kus püüad. Kogu kalastamise juures on tähtis ka see, millised tingimused püügileminekuks ja sealt tulekuks loodud on. Oleks ju meeldiv, kui paadi vettelaskmiseks on slipid või saagi küpsetamiseks RMK lõkkeplatsid. Niisiis leiab uuringust ka praktilist teavet väikejärvedel kalastamiseks.“

2019. aastal tehti ihtüoloogilisi välitöid üheksal looduslikul järvel. Uuriti hinnatud Tõhela ja Suurlahe linaskijärvi ning Kuremaa, Õisu, Veisjärve ja Nõva Veskijärve latikajärvi. Ahvenajärvedest uuriti Parika ja Ruhijärve. Kõikidel neil käib ka nakkevõrkudega harrastuslik kalapüük. Lisaks uuriti linaskite ületalve ellujäämust Endla järves, kus sügiseti on madal veetase.

„Olgugi et kõik järved on omanäolised ja erinevad, ühendas enamikku uuritud järvi üks: lisaks tavapüünistele püütakse nois ka harrastuspüüdjatele mõeldud nakkevõrkudega,“ märkis kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. „Nakevõrkudega harrastuspüük on väikejärvedel küll populaarne, aga õngpüünistega püük ehk aktiivne harrastuspüük on kalanduspoliitiliselt eelistatum. Seetõttu suureneb kindlasti surve, et nakkevõrguga püügivõimalused väikejärvedes väheneksid.“

Saaremaal Mullutu lahe ja Karujärve kõrval on Suurlaht üks tähtsamaid kalastuspaiku. Harrastuskalastajad püüavad siit meelsasti linaskit, haugi ja ahvenat. Nakkevõrkudega püüti Suurlahest möödunud aastal veidi alla tonni kala, tollest linaskit 738 kg. Liigirikka veekoguna (katsepüügil saadi koguni 12 liiki) toimib praegu ka ühendustee Mullutu lahega ja see võimaldab kaldel liikuda nende veekogude vahel. Mõne aasta eest valmis Suurlahe kagukaldal paadi vette laskmiseks slipikoht ja lähiajal valmib KIKi kalanduse programmi toel Jahimaja sadam ning seeläbi paraneb juurdepääs lahe põhjaosas paiknevatele ahvenapüügipaikadele. Kalanduslik hinnang veekogule on hea kuni väga hea.

Kuremaa järv asub Vooremaal ja on uuritutest kõige põhjapoolsem. Hüdromorfomeetrialt sarnaneb see mõneti Saadjärvega, olles sügav ja põhjakihtideni suhteliselt hapnikurikas. Läbipaistva vee tõttu ei sobi too veekogu kohale, kuigi talipüügil seda siit igal aastal tabatakse. Sajandite vältel on järve asustatud erinevaid kalaliike, kuid kahjuks paljud neist ei ole püsima jäänud. Järvel püüavad kutselised kalurid eelkõige mõrdadega, lisaks on toimub harrastuskalapüük nakkevõrkudega. Järve kalasaak küündis 2018. aastal 5,75 tonnini. Põhiliselt püütakse seal latikat. Kuremaa järves on olulisel kohal angerjad, keda püütakse mõrdadega, põhjaõngedega ja kütitakse vee all ka harpuunpüssidega. Kuremaa järve madalaveeline osa moodustab järve kogupindalast alla veerandi. Kalastamiseks on Kuremaa järvel väga head võimalused ja juurdepääsud mitmelt suunalt, ka majutustingimused suurepärased. Kalanduslik hinnang veekogule on hea kuni väga hea.

Viljandimaal asuv Veisjärv meenutab oma hüdromorfomeetrialt mõneti Võrtsjärve: ta on madal, tuultele avatud, põhjani läbi soojenev. Katsepüügil tabati kuus kalaliiki. Väga heas seisus on siinne haugipopulatsioon, samas ahvenale selle veekogu tingimused hästi ei sobi. Teine oluline püügiobjekt on latikas, kelle arvukus on kõrge noorkalade vanusrühmades, aga vanemate kalade kasvu piirab toidunappus. Veisjärvest püüdsid harrastuskalamehed eelmisel aastal nakkevõrkudega 465 kg kala, sellest haugi 200 kg. Järvele pääseb kõige paremini idakaldalt, kus on ka liivarand ja supluskoht. Soovida jätab prügimajandus, siia pole ikka veel jõudnud prügikonteinerid. Ööbimiseks tuleb sõita järvest kaugemale. Kalanduslik hinnang veekogule on rahuldav kuni hea.

Läänemaal asuv Veskijärv on küll liigirikas, kuid katsepüükidel tabatud seitsme kalaliigi puhul on saagiks enamasti väiksemad noorkalad ja mõõdulisi isendeid napib. Selles suhtes on naabruses asuv Tänavjärv kalarikkam. Järvele on hea juurdepääs, kergemat veesõidukit on lihtne vette lasta ning kaldal asuvad RMK lõkkeplatsid. Veskijärv omab rohkem tähtsust kauni loodusobjektina, tema kalanduslik osa jääb tagaplaanile. Kalanduslik hinnang veekogule on rahuldav.

Viljandimaal olev Õisu järv on hetkel piirkonna olulisemaid kalapüügipaiku. Õngitsejatel on siit võimalik püüda koha, haugi, linaskit ja latikat. Väga heas seisus on järve kohapopulatsioon, kus on nii mõõdulisi kui ka tulevikus püüki täiendavaid, nooremaid vanusgruppe. Kevadel koha edukat kudemist näitab samasuviste tabamine suvisel katsepüügil. Järve rohketoitelistes tingimustes on karpkalalaste hulka kuuluvatest kaladest praegu arvukamaks muutunud särg ja nurg. Viimane on toidukonkurent ka latikale ja piirab seeläbi tolle kasvu. Praegu peamiselt röövkalade püügile suunatud kalastus Õisu järvel võib tulevikus veelgi suurendada n-ö prügikala arvukust ja seeläbi oluliselt mõjutada järve ihtüotsönoosi. Kalanduslik hinnang veekogule on hea kuni väga hea.

Lisaks uuriti, kuidas on soojad ja veevaesed talved mõjunud Endla järve kalastikule. „Endla järv on teadupärast madala veega ning kui ikka taevast midagi alla ei tule, on seis murettekitav,“ selgitab Eesti Maaülikooli kalastiku-uurijaTeet Krause oma uuringuaruandes. Ta lisas, et 2018. ja 2019. aasta talvel märkasid Endla järvel ja ümbruskonnas kalastanud ning seal liikunud kalamehed, et järve suubuvas peakraavis ja selle suubumiskohas on hulgaliselt surnud kalu. Haugide, särgede, ahvenate hulgas nähti ka linaskeid, kes on ajutise hapnikupuuduse ehk hüpoksia suhtes vähemtundlikud ja taluvad seepärast selliseid ekstreemseid olusid paremini. Katsepüükidel tabati 60 linaskit, paar kudenud haugi, paar säinast ning seni suurim Endla järvest välja püütud ahven. Too 1180-grammine isend osutus 11-aastaseks. Analüüside alusel saab väita, et Endla kalastik elas ületalve päris hästi. Endla järve linaski, haugi ja ahvenaasurkond talvitus vähemalt rahuldaval tasemel ja annab püügivõimalusi tulevikuski.

Kalastiku uurimise väikejärvedel tellib igal aastal Keskkonnaministeerium. Uuringuga selgitatakse kalavarude seisundit sellistes Eesti väikesiseveekogudes, kus on lubatud nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega, aga ka ainult harrastuslik kalapüük õngpüünistega. Saadud praktilised teadmised on andnud ja loodetavasti aitavad ka edaspidi leida veekogudel optimaalseid ja parimaid võimalusi püügi korraldamiseks, et pakkuda kalastamisvõimalusi järjest suureneva harrastuspüüdjate arvu juures.

Eestis on ca 2800 järve. Ligi veerandsaja aastaga on kalanduslikult uuritud nüüdseks vähemalt 234 Eesti seisuveekogu (looduslikku järve, paisjärve, veehoidlat, tehisjärve), neist kalamajanduslikult olulisemaid mitmeid kordi. Uuringut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uuringuga tutvu SIIN.