Maailm on muutunud – kuidas edasi?

„Kõik oli ju ilus – 2019. aiandusaasta oli üldjoontes hea. Saagid üle keskmise, ettevõtetel oli vahendeid mida investeeringutesse paigutada, aiandusliidu liikmete arv kasvas, Eestis Kasvatatud Märgi kasutamine ettevõtete seas oli tõusuteel,“ tõi liidu juht positiivseid näiteid.

Kõik vajalikud tööd said ettevõtetes tehtud kuna hooajal siin töötavate Ukraina ja Moldaavia inimestega hakkasid tekkima püsisuhted. „Töösuhe tänu Välismaalaste seaduse muudatusele paar aastat tagasi oli muutunud usaldusväärseks ja mõlemale poolele kasulikuks - inimesed tahtsid Eestisse tööle tulla ja olid selle võimaluse üle uhked. Samamoodi, nagu Soome või Norra tööandjad Eestist pärit töötajate üle. Tööandjad olid õnnelikud stabiilsuse üle töötajate palkamisel, mis võimaldas plaane teha ja investeeringuid kavandada,“ ütles Strastin.

Tema sõnul oli tekkinud stabiilsus, mida iga ettevõtte omanik ja juht ihkab. „Jättes kõrvale ilmastiku, mida inimene mõjutada ei saa, oli justkui win-win olukord. Seda mitte ainult suurematel tootjatel, vaid ka väiksematel – ka paar inimest hooajal lisaks palkavatel peretaludel oli tekkinud olukord, kus sõlmiti töölistega kokkulepped juba järgmiseks hooajaks. Sellises olukorras mindi vastu aastale 2020,“ sõnas ta.

„Ideaalne olukord võiks olla see, kus kutsekoolides ja Maaülikoolis on aianduserialad jälle populaarsed. Koolide lõpetajad tahavad tulla aiandusettevõtetesse spetsialistiks toitu tootma, koduaia tarbeks taimi ja lilli kasvatama. Kui hooaeg algab, siis meil on piisavalt tublisid kohalikke inimesi, kes töötavad koos teistest riikidest saabunud hooajatöölistega ja juhendavad neid,“ arutles Strastin.

Ta tõi näiteks, et ajaleht Politico kirjeldas üle-eelmisel nädalal, kuidas Saksamaa ja Ühendkuningriik kutsusid teenindusettevõtetes töötuks jäänud inimesi maale hooajatöödele. Ebaõnnestunult.

„Britid otsustasid Euroopa Liidust lahkuda suuresti just soovist lüüa oma riigist välja Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti, töötajad. Äsja kutsuti Ühendkuningriigi linnades töötuks jäänud inimesi maale hooajatöödele, lootes leida nii 300 000 huvilist. Esialgu sooviski maale tööle minna 50 000 inimest, kuid lõpuks jõudis neid kogu riigis põllule 112,“ tõi Strastin näiteid. „Saksamaal on praegu spargli kogumise hooaeg. Spargel pole kartul, selle kätte saamiseks tuleb küürutades iga taime vars maa alt noaga läbi lõigata. Tööpäev kestab 10-12 tundi ning makstakse alampalka ehk 9,35 eurot tunnist. Selgus, et enamik sealseid linnavurlesid ei suuda pikki päevi nii rasket tööd teha. Seepärast eelistavad Saksa talunikud hooajatöölisi Rumeenia maapiirkondadest, kus inimestel on nii vastupidavust kui ka maatööoskusi. Saksamaa valitsus toob aprillis ja mais Rumeeniast tellimuslendudega põllutöödele 40 000 hooajatöölist. Muidugi järgitakse inimeste liikumisel kõiki koroonavastaseid turvanõudeid.“

Strastin nentis, et õnneks on Eestis numbrid küll kordades väiksemad, aga proportsioon soovide ja reaalse tulemuse vahel sama. „Briti ja Saksa valitsused reageerisid koheselt ja asusid korraldama hooajatöötajate riiki sisenemist. Kas ka meil, kui eriolukord lõpeb?“

Aiandusliidu juht paneb valitsusele südame, et riigivalitsejad prooviks oma ilusates kabinettides aru saada oluliseimast: tööränne toimub igal pool maailmas ja ühegi riigi majandus ilma hakkama ei saa. „Eesti pole mingi sinivereliste oaas, kus tööd on lubatud teha AINULT eesti kodakondsusega inimestel kaerajaani tantsides ja rahvuslippu lehvitades. Ilma abikäteta väljastpoolt ei suuda me paljudes valdkondades konkurentsis püsida ja lõppkokkuvõttes oma riiki ülal pidada. No ei suuda!“

Tulles tagasi pealkirja juurde - kuidas edasi? Küsimusi on palju, aga vastuseid vähe. On lootus ja ootused paremale. „Loodame, et eriolukord lõpeb peagi ning suudame ühise pingutusega ära hoida uued haiguspuhangud. Loodame, et valitsus kuulab ettevõtjaid, unustab vähemalt korraks mõne liiga ambitsioonika poliitilise eesmärgi ja langetab arukad otsused. Loodame, et piirangud kaovad õige pea ja inimeste ning kaupade vaba liikumine taastub. Ettevõtted saavad tagasi tavapärase töörütmi ja rutiini. Loodame, et otsustajad õpivad kriisist ning sõnad „toidujulgeolek“ ja „riigi isevarustus“ saavad praktilise tähenduse. Riigi isevarustuse tagamisest peab saama riigi järgmine suur eesmärk. Loodame, et tarbija hakkab veel rohkem hindama Eesti aiaindussaadusi ja kulutab rohkem eurosid kodumaise toodangu ostmiseks. See teeb meie ettevõtted ja kodumaise majanduse tugevamaks. Loodame, et aasta lõppedes oleme kõik hea tervise juures ja kriisist kõvasti õppinud. Püsige terved ja tarbige Eestis Kasvatatud aiandussaadusi!“ võttis kurva olukorra kokku Raimond Strastin.