Eestis on kasvuhoonegaaside hulk 28 aastaga vähenenud üle 50 protsendi

Keskkonnaagentuur korraldab LULUCF sektori iga-aastast KHG inventuuriandmete ja -aruande täitmist. KHG heidet ja sidumist hinnatakse kuues maakasutuskategoorias: metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muud maad. Maakategooriad jagunevad omakorda maakasutusmuutustega aladeks. Ühe maakategooria muutumisel teiseks ei toimu muutus kohe, vaid maakategooria nimeks saab määratud ajaks (s.o 20 aastat) vastav alamkategooria. Näiteks ala, mis on olnud rohumaa, kuid on muutunud metsamaaks vähem kui 20 aastat tagasi, saab nime „rohumaast metsamaaks“ alamkategooria. Üle 20 aasta toimunud muutuse puhul liigitatakse ala juba metsamaa kategooriasse.

Iga alamkategooria all raporteeritakse aastast süsinikuvaru muutust järgmistes süsinikuallikates: elus biomass (maapealne ja maa-alune biomass), surnud orgaaniline aine (surnud puit ja varis) ja mullad (mineraal- ja turvasmullad). Lisaks antakse hinnang ka puittoodete (HWP) kohta alamkategooriates: saematerjal ja puitplaadid, kemi-termo-mehaaniline puitmass ning paber ja papp. Peale süsinikuvarus toimuvate muutuste peatakse arvestust ka N2O ja CH4 voogude üle, mis tulenevad turvasmuldade kuivendamisest, põlengutest ning lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest muldades.

LULUCF sektori KHG neeldumist ja heidet mõjutavad peamiselt raiemahud metsamaal, süsiniku sidumine puittoodetes, heitkogused turvasmuldade kuivendamise ja mineraliseerumise tagajärjel ning asulate laienemine teiste maakasutuskategooriate arvelt.

Peamiseks LULUCF sektori süsiniku sidujaks on metsamaa kogupindalaga 2446,3 kha. 2018. aastal ületas Eesti metsades puitse biomassi juurdekasv raietest, surnud puidu kõdunemisest, mullahingamisest, turvasmuldade kuivendamisest ja põlengutest tulenevad KHG heited. Metsamaa 2018. aasta netoheide oli -2633,8 kt CO2 ekv.

„Metsade majandmisega on võimalik süsiniku sidumist suurendada, kuid samas põhjalikke teadmisi kõikide metsamajanduslike tegevuste mõjust Eesti metsade süsiniku bilansile meil veel pole. Oluline on arendada mudeleid metsa biomassi ja süsiniku voogude hindamiseks.“ selgitas Suursild.

Põllumaa ja rohumaa kategooriad on olnud heitkoguste allikad, seda eelkõige kuivendatud turvasmuldadest tulenevate kõrgete CO2 heitkoguste tõttu (koguheide kokku 2018. aastal oli 345,9 kt CO2 ekv.). Et tulevikus heitkoguseid vähendada, aitaks näiteks turvasmuldadel haritava maa viimine üle looduslikuks rohumaaks.

Suurim KHG heite tekib märgaladelt, mis katavad 424 kha Eesti pindalast. See on ainus maakasutuskategooria Eesti KHG inventuuris, mis jagatakse majandatavateks ja mittemajandatavateks aladeks. Looduslikel märgaladel toimuvat KHG sidumist ja heidet inventuuri raames ei hinnata, valdavalt raporteeritakse turbakaevandusaladelt (18,6 kha) tulenevat heidet ja aiandusturba kasutamisega seotud heitkoguseid. Summaarne KHG heitkogus selles kategoorias oli 2018. aastal 1068,3 kt CO2 ekv.

Et heitkoguseid märgaladelt vähendada, on oluline looduslike turbaalade edasist kuivendamist vältida ja kasutusest väljas olevatel turbaaladel veerežiim taastada. Ka ammendatud karjääride metsastamine avaldab süsiniku sidumisele positiivset mõju.