Tartu Ülikooli teadur selgitab, miks seakatkuga hakkas levima ka valeinfo
Sigade Aafrika katku levikuga liigub ringi ka suur hulk valeinfot ning häguste piiride tõttu poliitilise protesti, loomakaitsjate mure ja strateegilise mõjutamise vahel on raske leida tõde, rääkis Tartu Ülikooli meediapädevuse nooremteadur Maia Klaassen.
Maia Klaasseni hinnangul algas teaduse usaldamatus pihta koroonapandeemiast. Praegu tekitavad inimestes meelehärmi ka maksutõusud ja inflatsioon, mida veeretatakse valitsuse süüks, rääkis ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Valitsus valmistab ette täiendavate vahendite eraldamist reservist, et peatada sigade Aafrika katku (SAK) levik ning tagada seakasvatajate toimetulek. Lisaks rahalisele abile rakendatakse uusi meetmeid, mis aitavad kaitsta seni taudivabu farme ja toetada tootmise taastamist.
Kui muidu on inimesed olnud mõistlikud, siis Nurme sigala juures tikuti riigiettevõtte AS Vireeni, kes tegeleb muuhulgas sigade hävitamisega, juhile Tarmo Teravale lausa kallale, rääkis ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kehtestas sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks viibimiskeelu Eesti suurima seafarmi EKSEKO ümbruses. Keeld algas 16. augustil ja kestab esialgu kuu aega, piirates ligipääsu farmi territooriumile ja selle lähedusse.
Eelmise sügisel külvatud rapsi saagikoristuse järel algab uue hooaja planeerimine. Eduka rapsikasvatuse aluseks on hästi läbimõeldud väetamisstrateegia ja sobiva seemnematerjali valik.