BASF korraldas esimese virtuaalse põllupäeva

Täna, 28. mail, toimus esimene virtuaalne põllupäev. BASF Agricultural Solutions virtuaalsel põllupäeval keskenduti taliviljade taimekaitse tehnoloogiatele ja talirapsi sordivalikule, soovitati lahendusi suviodrale ja kergitati kaant uuelt liblikõieliste herbitsiidilt.

BASFi agronoomid virtuaalsel põllupäeval jagamas head nõu.  Foto: BASF

BASF oli rajanud Viljandimaale Paugo Põld OÜ maadele põldkatsed nii rapsile, nisule, odrale kui hernele. Margus Saviste sõnul on väga tänuväärne, et põllumajandustootjad on nõus oma maadel katseid korraldama - see on suur töö ja nõuab ettevõtjapoolset panustamist. „Paugo Põld OÜ on alati kaasa töötanud meie mõtetega ja pakkunud välja ideid kuidas asju efektiivsemalt teha. Tänud Andrus sulle siiani tehtud töö eest ja oma ettevõtte avamisest virtuaalpõllupäeva vaatajatele,“ oli Saviste tänulik.

„Võrreldes tavapärase põllupäevaga, kus me saame kõik kokku kusagil Eestimaa nurgas põllul ja vaatame põlde reaalajas, on tegelikult virtuaalne vorm andnud meile määramatult suurema võimaluse teieni tuua põldudel ka varem toimunud arenguid. Eelmise nädala alguses olimegi tegelikult sealsamas Paugo Põld OÜ katsepõldudel ja võtsime linti põldudel senimaani tehtud tööd ning andsime ka paari põllu puhul soovitused juba ette,“ rääkis uudse põllupäeva lahenduse plussidest BASF Eesti juht.

Paugo Põld OÜ juht Andrus Jõemaa tutvustas esmalt mõne sõnaga oma ettevõtet. „Meie kasutuses on 1300 hektarit maad, harime sellest veidi vähem. Kasvatame kõiki enamlevinud kultuure – nisu, rapsi, otra, liblikõielisi. Maad harime minimeeritult, künni osakaal väheneb aasta-aastalt. Tehnikavalikus on meil nii Väderstad, Fendt, John Deer kui Claas,“ ütles Jõemaa.

Alustati talirapsist. Virtuaalse põllupäeva esimeses osas vaadati üle talirapsikatsed. Neid tutvustas BASFi agronoom Kristjan Kasearu. „Taliraps on külvikorras väga oluline kultuur, seda nii agronoomilises kui ka majanduslikus võtmes. Teame ju isegi, et kõige paremat kasumit on ikka tulnud talirapsi kasvatamisel. Põllumehena soovin ma isegi, et minu põllul kasvaksid väga head ja kindlad sordid ning kasutan tehnoloogiaid, mis toimivad. Seetõttu olemegi siia Viljandimaale juba eelmisel sügisel rajanud talirapsi katsepõllu, kus on siis maas seitse erinevat InVigor® talirapsisorti, kaks neist olid ka Clearfield® sordid. Katses kasutame ka uuemaid tooteid, et veenduda nende efektiivsuses ning sobivuses meie põldudele,“ rääkis Kasearu.

Kristjan Kasearu talirapsi katset tutvustamas.  Foto: BASF

InVigor sorte iseloomustab suur elujõulisus ja kiire algareng, mis annab võimaluse paindlikuks külviajaks. Ka Clearfield (CL) tehnoloogiat saab iseloomustada sõnaga lihtsus, sest ei ole vaja kiirel koristus- ja külviajal tulla tegema umbrohutõrjet. CL herbitsiidid on hästi paindlikud ka paagisegude suhtes. Antud katsepõllul sai samuti tehtud pritsimine ühe korraga – kasvuregulaator, herbitsiid ja leheväetamine. Ehk selline kasvatustehnoloogia võimaldab hoida kokku nii aega kui raha.

„Katsepõllu eelviljaks oli talioder. Külvini jõudsime 14. augustil. Maha said külvatud sordid INV1120, INV1030, INV1165, INV1188, INV1130, INV1266CL ja INV1166CL. Sügisel tuli teha põllul ka nälkjatõrje. Umbrohtusid tõrjuti sügisel Butisan Avant’iga, kasvu reguleeriti Caryx’iga septembri lõpus, 1 l/ha kulunormiga, sest sügis oli soe ja taimed heas seisus. Kevadel oli põllu seis hea, taimed olid hästi talvitunud ja võis alustada lämmastikväetisega väetamist, mille kulu oli toimeaines 177 kg/ha. Ka kevadel sai kasvu reguleeritud Caryx’iga, sel korral normiga 0,7 l/ha. Kevadel umbrohutõrjet vaja korrata ei olnud, sest sügisel sai tehtud head tööd,“ tutvustas tehtut Kasearu ja võrdles sorte pikemalt.

Talirapsi sordid.  Foto: BASF

Otselülituses talirapsi katsepõllule tõdes Kasearu, et viimase nädalaga on nii mõndagi muutunud. „Põllul on alanud täisõitsemine ja juba on tekkinud esimesed kõdraalged. Hetkel on tegemata veel üks pritsimisring valgemädaniku ja ristõieliste kuivlaikuse vastu. Siin kasutame meie põllumehele juba tuntud Cantus Gold'i ja teisena meie uut toodet Pictor Active®. Viimast kasutame 0,8 l/ha, et saavutada hea tugev kaitse. Samuti tuleb põllul teha kahjurite seiret, sest tänagi nägin põllul kõdra-peitkärsakaid. Seetõttu on mu sõnum, et seira oma põldu - kui 15% taimi on asustatud kahjuri poolt, siis on tõrjekriteerium tugevalt ületatud ja tuleb asuda tõrjuma süsteemse insektitsiidiga, mida on lubatud õitsemise ajal kasutada. Meie plaanime siin selle töö kohe kindlasti ette võtta,“ rääkis Kasearu.

Hetkel saab teha ka juba järeldusi sortide sobivusest meie oludesse. „InVigor tavahübriidsordid on näidanud seda, et taimed on terved ja tugevad, kõik külgharud on hästi ja ühtlaselt arenenud. Nii saame me saagi kätte õigel ajal, sest taimik valmib ühtlaselt. CL sordid on samuti hästi arenenud,“ ütles BASFi agronoom. Saagitulemus sortidel selgub muidugi koristuse ajal.

Kasearu sõnul on veel üks mõttekoht – selle aasta jahe kevad on veidi tõmmanud teraviljade arengut tagasi. Mistõttu tuleb ka koristus veidi hilisem ehk tööde raskuskese langeb augusti keskpaika ja teise poolde – samal ajal on seega nii koristus kui külv. "Seetõttu arvangi, et mullapinna ettevalmistus võib minna keeruliseks ja seepärast valige InVigor CL sorte, sest nende kasvatamisel on kergem töid planeerida," soovitas ta.

Teisena vaadeldi suviodra katset. Suviotra on viimastel aastatel palju külvatud ja ka saagikused on tänu targemale ja tasakaalukamale taimekaitsele paranenud. Abiks siin on kindlasti ka seemnete puhtimine.

BASFi agronoom Alo Põldmaa tutvustas lühidalt odrapõllul tehtut. „Antud katse eesmärk oli võrrelda puhitud lahendust puhtimata lahendusega. Katses osalesid toodetest puhis Kinto® Plus ja puhisesse lisati ka uut fungitsiidi Systiva®. Viimane toode ei ole meil veel Eestis registreeritud, aga lootust on, et see saadakse sinna peagi,“ rääkis Põldmaa.

Alo Põldmaa rääkis kui tähtis on kasutada puhitud seemet.  Foto: BASF

Puhise peamiseks eesmärgiks on kaitsta taimi mullas niiskuse ja eelkultuuri põhuga levivate haiguste vastu. „Kaasaegne puhis ei tohi pärssida taimede tärkamist, pigem vastupidi, see soodustab tärkamist ja lisab elujõulisust. Seda ka uued puhised teevad! Ka siin põllul on näha, et puhitud osa on kasvus ees. Efektiivne puhise kasutamine annab lisavõimaluse ajatada paremini kasvuperioodil fungitsiidi, millede puhul soovitame kasutada jagatud pritsimist,“ rääkis ta.

Kasvureguleerimise juures soovitas Põldmaa seda, et parim aeg selleks on odra puhul kõrsumise algus, kasvufaas 31-32, siis me mõjutame kõrresõlmede vahelist pikkuskasvu, et vältida lamandumist.

Teraviljade juures on suureks abiks ka BASFi kasvureguleerimise kalkulaator. Selle leiad SIIT.

Eelmisest aastast on suurima kasvupinnaga teravili Eestis talinisu. Möödunud sügis ja talv oli nisukasvatuseks soodne. „Paugo Põld OÜ maadele külvati talinisusort ’Frontal’, kus tehti sügisel kasutatavate herbitsiidide katse. Katsetati tooteid Flight® Forte ja BASFi uut herbitsiidi Pontos®. Tulemuseks võib öelda, et nii sügisel kui kevadel, oli põld umbrohust puhas. Seega võib öelda, et sügisene umbrohutõrje õigustab end kindlasti,“ sõnas Põldmaa.

Kristjan Kasearu selgitas ka lahti haigustõrje tööd, mis sai talinisu katses tehtud. Uue tootena saab sel hooajal tuua välja Revytrex'i, mis sisaldab täiesti uut ja revolutsioonilist toimeainet Revysol ja mis on väga efektiivne oluliste haiguste vastu, näiteks odrapõlde kahjustava ramulaaria või nisu puhul helelaiksuse ja roostete vastu.

Uus paindlik herbitsiid on abiks

Paugo Põld OÜ maadele oli rajatud ka põldherne katse, kus uuriti liblikõielistele sobivat paindliku herbitsiidi kasutamist.

„Põhiline mure liblikõieliste kasvatamisel on herbitsiidide kasutamine. Tihtipeale, kui liblikõielised on ära külvatud, siis on olnud kevaded tuulised ja jahedad, muld on läinud kuivaks ja muidu hästi toimivad mullaherbitsiidid ei toimi hästi, sest keeruline on tabada õiget tõrjehetke ja nii ei saavutata soovitud tulemust. Mida siis teha, sest tärkav liblikõieline ei kannata umbrohtude survet,“ tõstatas Saviste probleemi.

Hernepõllul plaanis ettevõtja Andrus Jõemaa kasutada umbrohu tõrjeks STOMP® CS + BASAGRAN® segu normiga 1,5l+1,5l hektarile ja need tööd tuleb tal võtta ette lähipäevil, sest herne kasvustaadium on jõudmas kolme paarislehe faasi.

Margus Saviste hernepõllu katsest rääkimas.  Foto: BASF

„Aga kui me mõtleme selle peale, et mis on need muud variandid, kui mullaherbitsiidid ei taga efektiivsust, siis meil BASFis on heameel tõdeda, et juba sellel suvel saab registrisse täiesti uus toode nimega CORUM®, mis on mõeldud liblikõieliste kultuuride tärkamisjärgseks kasutamiseks,“ ütles Saviste.

Toode sisaldab tuntud toimeaineid imasamoks ja bentasoon ja nende ainete kokku segamisel on saadud hetkel kõige laiema pritsimisaknaga liblikõieliste herbitsiid, mis võimaldab ka jagatud pritsimist ehk pritsid siis, kui on mida pritsida. See võimaldab märksa paremini ja paindlikumalt oma teisi töid planeerida. „CORUMi soovitame kasutada 1,25 liitrit hektarile. Segusse tuleb lisada ka Corum’iga tasuta kaasatulev märgaja Dash®, seda 1 l/ha. Jagatud pritsimise puhul jagada norm pooleks,“ soovitas Saviste.

Teine oluline töö, mida liblikõieliste põllul on vaja teha, on haiguste tõrje. Eriti hoolas tuleb olla valgemädaniku puhul, mis võib põhjustada põldudel lamandumist, sest taimed ei ole enam nii vastupidavad.

„Abiks liblikõieliste haiguste tõrjel soovitame me kasutada toodet Pictor Active®, mis sisaldab boskaliidi ja püraklostrobiini, toimides seetõttu ühtviisi hästi nii valgevalgemädaniku, šokolaadilaiksuse, laikpõletiku ja oa rooste puhul. Kulunormiks ühekordsel pritsimisel võiks olla 0,6 l/ha, jagatud pritsimisel 0,4 ja 0,4 liitrit hektari kohta,“ andis Saviste nõu.

Abimees sinu taskus

Virtuaalsel põllupäeval toodi kuulajateni ka uudised virtuaalsetest abimeestest. Neid on kaks: BASF Agronoomi Abiline ja xarvio™ Scouting.

„BASF Agronoomi Abiline on ainulaadne ja lihtsalt kasutatav mobiilirakendus kõikidele nutitelefonidele ja tahvelarvutitele, mis sisaldab infot haiguste, umbrohtude ja kahjurite kohta – nippe nende tuvastamiseks ja praktilisi soovitusi probleemide lahendamiseks põllul,“ tutvustas Saviste. „xarvio™ Scouting on samuti mugav digitaalne põllumajanduslahendus, mis aitab tuvastada põllukultuuri stressi ja teha põllul seiret, kasutades selleks tipptasemel pildituvastustehnoloogiat. Nii saab vaid sekunditega tuvastada umbrohu, mis põllul kasvab. Muidugi saab tuvastada ka automaatselt taimehaigusi. Programmi abil saab hinnata kultuuri lämmastiku omastamist ja on võimalik teha n-ö kollaste püüniste analüüsi ehk tuvastada püünises oleva putuka liiki ja arvukust."

Uuri lisa: Agronomy Adviser ja xarvio™.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150