Lääne-Harju valla kogukonna ning vallavalitsuse koostöös rajatakse Eesti esimene kogukondlik toidusalu.

- Padise kloostri munkade rajatud tarbeaed on toidusalu rajamiseks looduslikult mitmekesine.
- Foto: Kairi Niinepuu-Mark
“Meie eesmärk on tuua kokku kogukonnad, et ühiselt mõtestada keskkonnasõbralikumate valikute üle ja neid ka reaalselt ellu viia,” avab Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat ettevõtmise tagamaid.
Toidusalu luuakse kogukonnale suunatud seminari käigus 9. juulil, kus teooria seotakse praktilise töötoaga. Osalejad saavad seminarilt kaasa ka oma aia eripära arvestavad taimed.
“Soovime tuua aedadesse tagasi elurikkuse ning loodusliku kahjuritõrje,” toonitab seminarisarja projektijuht Kairi Niinepuu-Mark. “Toidusalu kontseptsioon annab kiire elutempoga inimestele võimaluse viljeleda hooldus- ja kaevamisvaba aiandust ja praktiseerida erinevate taimeliikide koostööd.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kogukondlik toidusalu rajatakse Lääne-Harju valda, Padise kloostri munkade poolt rajatud tarbeaeda, kus juba tolmeldavad mesilased.
Roheliseks vallaks pürgiva Lääne-Harju kogukonna ja vallavalitsuse ühine eesmärk on tõsta kogu valla elanike teadlikkust, kuidas oma tegemistes ja valikutes olla keskkonnasäästlikum. Kogukonnale suunatud projekt “Targa valiku praktikum” on üks sellesuunalistest tegemistest, mille sihiks on selle ja järgmise aasta jooksul pakkuda avalikkusele suunatud seminare ja õpitube, et soodustada jätkusuutlike võimaluste mõtestamist ja kasvatada teadlikkust sellest, milliste valikutega saame luua tervemat ja puhtamat elukeskkonda. Targa Valiku Praktikumi korraldaja on Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ koostöös Meie Paldiski MTÜ ja Lääne-Harju Vallavalitsusega. Projekti kaasrahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.