Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suur fotogalerii: ETKI põllupäev keskendus teraviljale
Osalejate kommentaarid päevale olid igati positiivsed. Kui eriolukorras toimus mitmeid virtuaalseid põllupäevi, siis oma silmaga asja vaadata ja kolleegide arvamust küsida-kuulata, on ikka teine asi. Nii et mõnusa elevusega siirduti esmalt ETKI teaduri Reine Koppeli juhendamisel talinisu katseid vaatama. Talinisu sorte oli 9 ja lisaks sai näha nelja talitritikalet. Peale seda siirduti vaatama rukki sordivõrdluskatseid, kus rajatud oli Eesti, Saksamaa, Austria ja Poola sortidest 17 katseala. Rukkisorte tutvustas Ilme Tupits.
Rukkikasvatusest huvitatutel tasub katsekeskuses pilk peale heita ka ERA-NET hübriidrukki projekti „RYE-SUS“ sortide võrdluskatsele. Sorte on katses 24 ja tegu on Eesti, Soome, Austria, Poola, Kanada ja Saksamaa sortidega. Projektiga on seotud veel ka Läti, aga nende sorte Eesti katses ei ole. „Selle projekti peamiseks eesmärgiks on saada materjali konkurentsivõimelise saagiga, hea ja püsiva toiduvilja kvaliteediga, taimetoitaineid ja vett efektiivselt kasutatavate stabiilsete omadustega rukki hübriidsortide aretuseks. Meie eesmärgiks on väljaselgitada ka nende sortide talvekindlus ja see, kui palju tekib tungaltera,“ selgitas Ilme Tupits.
Midagi päris uut. Lisaks tutvustati ka taliodra ja talikaera katset. Kui talioder ei ole meie põllumeestele enam mingi uudis, siis talikaera nägid paljud esmakordselt. Tõsi, see kaer oli madal ja hõredamapoolne, aga siiski rõhutas Tupits, et kliimasoojenemist silmas pidades võib olla sel kultuuril ka Eestis tulevikku.
Odra sorte tutvustas Ülle Tamm, põldherneste sordivõrdluskatse rääkis lahti Lea Narits, suvinisu sortidest rääkis Anne Ingver. Lisaks vaadati talinisu, suvinisu ja odra katsetes seda, kuidas mõjutab erinevate biostimulaatorite kasutamine nende kultuuride arengut. Neid katseid tutvustas Pille Sooväli ja neist teeme teile kokkuvõtte lähipäevil.
Otrade puhul oli uudiseks paljasteraline oder. „See on selline oder, mida me võime süüa nagu tatart. Kõik kestad saab ära süüa, sõklad eralduvad nagu nisulgi. Teravilja saab põhimõtteliselt kohe panna potti, teri koorida ei ole vaja. Kindlasti on tegu väga tervisliku teraviljaga, mis sobib nii inimestele kui ka lemmiklooma toidu sisse,“ tutvustas uut sorti Ülle Tamm.
ETKI põllupäev. Fotod: Meelika Sander-Sõrmus
Talinisud on tänavu kenad ja lopsakad
Tänavu ei ole vaja rääkida sellest, kuidas vili talvitus, sest talv oli pehme ja kõik kultuurid elasid talve kenasti üle. Talinisu haigustest rääkides tõi Pille Sooväli välja, et sel hooajal esinevad enim lehelaiksused. “Just helelaiksus on levinud. Samas esines see varasemas kasvufaasis ja tundub, et saaki see väga ei mõjuta. DTR-i ehk nisu-pruunlaiksuse levik on ka olnud sel hooajal Eestis probleemiks. Jahukastet seevastu tänavu eriti ei esine. Natuke on nähtud ka kollast roostet ja ka täna nägin ma siinsamal põllul kõrreroostet paaril aretisel,“ rääkis ta.
Sooväli lisas, et taliviljades on viimastel nädalatel levimas fusarioos, seda nii nisul kui odral. „Siin oli teguriks jahe, pikk ja n-ö vinduv kevad, kus puhis kaotas pikapeale mõju ja haigus sai hakata levima. Klassikaline fusarioos nakatub õitsemise ajal, selleks peab olema niiskust ja sooja ning siis seeneeosed levivad ja nakatavad õit, aga sel aastal on mul tunne, et see haiguslevik ei ole tulnud õie kaudu, vaid on tingitud pigem mullas olevatest, erinevatest fusariumide perekonda kuuluvatest seeneeostest.“
Kaera puhul märksõnaks kvaliteet ja mahe
Kaerapõllule huvilised ei saanudki. Tee oli lihtsalt niivõrd porine, et buss ei oleks sinna sõita saanud. Nii said huvilised kuulda kaerasortide katsest Ilmar Tamme käest ning meie tegime hiljem väikese tiiru fotoaparaadiga ka katsepõllul, et lugejad saaks siiski näha, millised olid kaera katselapid.
Kaer on tänavu kenasti kasvanud, sest kevad oli kaerale sobiv, kuna kaer on jaheda ilma kultuur.
Kaerasortide katset tutvustades lausus Ilmar Tamm, et hetkel on selle kultuuri puhul näha kahte trendi – maheviljelus ja toiduvili. „Eestis on pool kaerast, mida meil kasvatatakse, mahe. Kaer on olnud traditsiooniliselt loomasööt ja siis ei ole erilist tähelepanu pööratud kaera kvaliteedile. Viimastel aastatel on aga kaera eksport märgatavalt kasvanud ja nüüd on kvaliteedinäitajad muutunud oluliseks. Ka meie kodumaine toidutööstus on kaera enam kasutama hakanud. Nii soovitaksegi, et sordil oleks hele ja ühtlane tera, suur mahumass ja väike sõkluvus.
Sorte on Eestis palju, kasvatatakse ka neid sorte, mis ei ole Eesti sordilehel, vaid on Euroopa sordilehel. See on lubatud ja järjest enam levinud. Katses olid mõlemad variandid esindatud.
Saakide omaduste osas rõhutas Tamm, et tegelikult on paljud sordid suhteliselt sarnased, nii jääb kasvatajale vaba valik otsustada ise, mis sorti kasvatada, sest konkreetset soovitust anda on keeruline. Uutest sortidest tõi Tamm välja Läti sordi `Hercules`, mis on keskmise teraga, pika kõrrega ja annab ka mahedas hea saagi. Ka Saksa sort ´Lion`on uus ja sel on väike sõklasus ja hea mahumass ning see on saagikas.
Põllupäeva lõpetas lõuna sooja supi ja aruteluga. Iga osaleja sai endaga kaasa ka vastilmunud raamatu, mis võtab kokku Eesti Taimekasvatuse Instituudi 100 tegevusaastat.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele