8. juulil toimus Rannu Seeme OÜ teraviljakeskuses Annikorus Tartumaal esitluspäev. Sisukas päev toimus koostöös Rannu Seeme OÜ ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga.
Nisukatsete tutvustus Rannu Seemnes.
  • Nisukatsete tutvustus Rannu Seemnes.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Rannu Seeme OÜ ei vaja põllumajandustootjatele tutvustamist, on seal ju mitmeid erinevaid põllupäevi läbi aastate korraldatud. Sestap tutvustas ettevõtte juht Madis Ajaots lühidalt millega Annikoru teraviljakeskuses tegeletakse.
„Maad on meil kasutuses pea 2280 hektarit. Oleme tegevad seemnekasvatuses ja sertifitseeritud põlde on meil hetkel 861,45 hektarit. Kõige enam kasvatame tänavu talinisu ja seda 679 hektaril ning talirapsi ja –rüpsi, neid kokku pea 530 hektaril. Uba on meil 66,1 ha, tatart 34,7 ha, kümnel hektaril kasvab lääts. Liblikõielisi heintaimi kasvatame 57,2 hektaril ja kõrrelisi heintaimi 140,6 hektaril. Meil on ka püsirohumaid 11,5 ha," utvustas Ajaots. "Sel aastal leiab Elva viadukti juurest ka Rannu Seemne keerispea põllu, kus 27,6 hektari suurune põld pakub praegu ilmeilusa vaatepildi olles täisõies. Sealsamas saab näha ka õitsevat tatrapõldu. Hernest on külvatud tänavu 217,4 hektarit, suviotra 217,4 ha, kaera 141,5 ha, kikerhernest 11,2 ha ja uut, paljateralist kaera 110,8 hektarit."
Keerispea Elva viadukti lähistel.
  • Keerispea Elva viadukti lähistel.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Ta lisas, et muidugi on veel rajatud katsepõlde erinevate kultuuride ja sortidega. „Näiteks oleme Syngenta Operation Pollinator programmi raames kohalikele tingimustele kohandatud seemnesegusid katsetamas. Nende seemnesegudega saab põldude äärealadele ja kesadele tolmeldajatele olulisi elupaiku luua. Ka on meil veidi humalat kasvamas ja isegi üks vana õunaaed laiub 4,7 hektaril,“ lisas Ajaots.
Küsimusele, kas midagi sellist ka oli-on, mis ettevõtjat häirib, vastas Madis Ajaots, et eks see poliitika ole. Siin pidas ta silmas võõrtööjõu teemat, sest ka Rannu Seemnes on aastaid käinud lihtsamaid põllutöid tegemas ukrainlased. „Meil on mitmel aastal käinud ukraina töölised abis, näiteks aprillis alustame kivikoristusega, kontrollime tuulekaerad ära, istutame ja hooldame metsa ning ka muud lihtsamad tööd saavad tehtud,“ sõnas Ajaots.
Koroonaviirus ja eriolukord mõjutas ettevõtjat samuti, näiteks sertifitseeritud seemne põlde telliti eriolukorras vähe, õnneks asi laabus lõpuks.
Taliraps on tegija. Saake prognoosides tõi Madis Ajaots välja selle, et kuna talv oli pehme, siis nisusaagid tulevad kindlasti head. „Kindel rekorditegija on aga taliraps! Suviviljade osas on näha mõningasi põuakahjustusi. On ka kohti, kus vili on lamandunud, meil on ses osas pilt siiski pigem hea. Sel aastal ei tule kindlasti oa rekordsaaki, sest kaunu on tavapärasest vähem,“ prognoosis ta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele