Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Äripäeva raadios: Kas tulekul on rekordsaak?
Saade "Kasvupinnas" oli eetris täna kell 15.00 ja kuulata saad seda SIIT. Saate külalisteks on Scandagra Eesti ASi vilja tootejuht Marge Pähkel ja Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas. Saadet juhib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo. Ühiselt arutletakse selle üle, mis praegu maailma teraviljaturul toimub ja kuidas see Eesti teraviljakasvatajaid mõjutab.
Margus Ameerikase sõnul saab prognoosida seda, et sel hooajal võivad olla tulemas rekordsaagid, kui nüüd ilm põllumeestele selga ei keera ning laseb saagi põllult koristada. „Praegu on kombainid põllul ja on mida koristada, nii et tundub, et vilja aasta tuleb suhteliselt hea. Kui põllumehed kurtsid, et aastad 2016, 2017 ja 2018 olid kehvad saagiaastad, siis eelmine vilja-aasta tõi suured saagid ja tahaks loota, et nüüd on selline kolmeaastane tsükkel häid saagiaastaid tulemas,“ lausus Ameerikas.
Ameerikase sõnul on meie põllumehed hakanud suuri saake saama tänu targemale agrotehnikale, täppisviljelusele, aga ka sellele, et ollakse ise avatud uutele lahendustele ja käiakse palju ise õppimas ning õpitakse ka teiste kogemusest. Ja muidugi on sordid muutunud aasta-aastalt saagikamaks.
Marge Pähkel lisas, et hea vilja-aasta tähendab seda, et saadakse tera- ja kaunvilja ning õlikultuure ka eksportida. Viljasaagid on läinud aastate jooksul niivõrd heaks, et teravilja on saadud eksportida alates aastast 2005. Omavarustus on teraviljal olnud alati tipus, sest Eestis on see 0,7 miljonit tonni ja see on ikka ära tulnud.
„Küsimus on, kas tuleb rekordsaak, ehk 2 miljonit tonni vilja kokku, või ei. Tavapäraselt pool saagist tarbitakse kodumaal toidu- ja söödaviljana ning teine pool eksporditakse. Kui nüüd läheb eksporti miljon tonni ja enamgi, siis see on meie põllumehele igati suurepärane tulemus,“ ütles Pähkel.
Sellist saaki ei ole siiani saadud, rõhutasid mõlemad saatekülalised. Väga heaks on peetud juba 1,5 kuni 1,7 miljoni tonniseid saagiaastaid. Nüüd prognoositud 2 miljonit tonni paneb aga vilja eksportivad ettevõtted kindlasti keerulisse olukorda, seda nii viljalogistikas kui laevade komplekteerimisel.
Traditsiooniliselt on Eestis enim kasvatatud otra, aga kui suund on ekspordile, siis nüüd kasvatakse enam talinisu. „Kui me vaatame Eesti teravilja pinda, siis peamiseks kultuuriks on nisu ja talle järgneb oder. Siis järgnevad raps ja teised kultuurid. Ära tasub märkida ka kaera, millest üle poole on mahekaer, viimasele on kasvav nõudlus olnud aasta-aastalt järjest suurem,“ rääkis Pähkel.
Saates tuleb juttu ka teistest kultuuridest, mida meie põllumehed on kasvatama hakanud. Näiteks on Eesti suurim kanepikasvataja Euroopas. Räägitakse lahti ka tänavune Viljelusvõistlus, mis toimub juba 16. korda ja kus võisteldakse nii saagikuses, kvaliteedis kui tulukuses.
Saade "Kasvupinnas" oli eetris 18. augustil kell 15.00, kordusena saab saab saadet kuulata täna kell 19.00 ja pühapäeval, 23. augustil, kell 17.00.
Saadet toetab Agroekspert.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele