Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Margus Lille: ka kõverad porgandid müüme maha
Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil esines ka Kiltsimäe talu peremees, mahetootja Margus Lille.
Lille on maheköögivilja kasvatanud juba 2001. aastast ja tema üheks eesmärgiks on olnud alati kasutada ära võimalikult palju kasvatatut. See mis tõesti toodete näol poeletile ei jõua, see satub kompostina taas ringlusesse mahepõldude väetisena, või siis lähevad viljade koored ja pealsed loomadele söödaks.
Ühest viljast mitu toodet
Margus Lille tõi konverentsil välja selle, et nemad saavad tõesti kõik, ka kõverad porgandid, maha müüa. Seepärast leiab tarbija nende tooteid tükeldatult, mugavas pakendis, kohe valmis kasutamiseks kas niisama suupistena või supiseguna. Ka on ettevõtja sõnul oluline tarne kiirus ja näiteks koostöös RIMIga on saavutatud see, et tarnetsükkel on 48 tundi ja kauplustes-ladudes ei ole n-ö ootel, igaks juhuks sisseostetud tooteid, sest need ju kaotaks oma värskuse.
Toidu ületootmine toob kaasa:
- Hinnasurve;
- Tootmise intensiivistumise;
- Surve keskkonnale.
Mahetootmine on kallis
„Meie pluss on muidugi mahemajandus – me ei kasuta põldudel taimekaitsevahendeid-kemikale, küll aga seab mahedalt kasvatamine meile kohustuse põlde rohida ja seda käsitisi. Mahetootmise kõige suurem raskus ongi käsitsi rohimine, sest see nõuab tööjõudu. Paraku ei ole põllul töötamine au sees, Eesti inimesed ei tule lihtsalt rohima,“ rääkis mahetootja ja lisas, et sel suvel olid lihttööjõu ja võõrtööjõu teemad ju eriti aktuaalsed. „Käsitsi tehtud töö rohkus kergitab aga mahetoote hinda. Samas, ma natuke loodan, et kui tarbija ostab teadlikult kallimat mahetoodet, siis ta ei viska seda nii kergekäeliselt ka ära.“
Margus Lille sõnul on ta maheda köögivilja kasvatajana paremas seisus, kui tavatootjad, sest tema kaubal on alati kõrgem hind võrreldes tavaköögiviljaga. Ja tundub, et kvaliteetsel tootel on turgu. „Aga tarbijat tuleb ka kasvatada. Sestap on meie juurde alati oodatud lastegrupid, kellele me näitame, kust tuleb toit, kuidas mingi kultuur kasvab. Need on sellised hästi toredad üritused, mis toovad alati hea tuju kõigile ja kohe mitmeks päevaks,“ ütles Lille.
Viimase asjana rõhutas Lille, et lisaks targale tarbimisele, tuleb ka toota targalt – nii palju kui suudad ära müüa. „Muidu rändab osa kasvatatust juba enne tarbijani jõudmist kompostihunnikusse või prügisse.“
TASUB TEADA
Konverents „Lõpp toiduraiskamisele!“ toimus 29.09. Tallinnas.
Konverentsi avasid sotsiaalminister Tanel Kiik ja maaeluminister Arvo Aller.
Hetkel kuum
Aller: igaüks meist saab pingutada selle nimel, et toiduraiskamist oleks vähem
Maaeluminister Arvo Aller rõhutas oma sõnavõtus konverentsil „Lõpp toiduraiskamisele!“, et toidu raiskamise lõpetamise vastutus lasub meie kõigi õlul. "Igaüks meist saab pingutada selle nimel, et toiduraiskamist oleks vähem. Üle poole toidust läheb raisku kodustes köökides, tuleb välja uuringutest. Samal ajal pingutab Toidupank selle nimel, et toit jõuaks ka nendeni, kel ressursse ka eluks vajaliku toidu hankimiseks napib. See on tänuväärne töö, mille eest on nad ära teeninud sügava kummarduse," ütles minister Aller.
Tervitused edastasid veebi vahendusel Euroopa Toidupankade Föderatsiooni president Jacques Vandenschrik ning Euroopa Komisjoni volinik Stella Kyriakides. Seejärel said sõna eksperdid ja praktikud nii Eestist (Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus), Suurbritanniast (Tesco PLC), Hollandist (Wageningen University and Research) kui ka Prantsusmaalt (Prantsusmaa Suursaatkonna põllumajandusnõunik).
Riigi poliitikast valdkonnas ja toidujäätmete tekke statistikast rääkisid keskkonnaministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse esindajad. Eesti erinevate sektorite kogemust toidu päästmisel jagasid Toidupank, Kiltsimäe talu, AS Farmi Piimatööstus, Rimi Eesti Food AS, Fotografiska Tallinn ning perekond Kaing.
„ÜRO andmetel läheb iga-aastaselt 1/3 kogu inimestele mõeldud toidust raisku. Sealjuures viskab üks inimene arenenud riikides ära rohkem kui 100 kg toitu aastas, madalama sissetulekuga maades on see näitaja kuni kümme korda väiksem. Eesti jääb sinna vahepeale, sest 2015. aasta andmete põhjal oli see näitaja 54 kg inimese kohta.“
Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt konverentsil "Lõpp toiduraiskamisele!“
MIS ON MIS
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) on sel aastal seadnud eesmärgiks kutsuda üles nii avalikku kui erasektorit üle maailma tegema pingutusi, vähendamaks toidukao ja toidujäätmete teket, et kindlustada piisava toiduvaruga kõiki, keda on mõjutanud COVID-19 pandeemia.
2015. aastal lepiti Euroopa Liidus kokku kestliku arengu eesmärgid 15 aastaks. See tähendab, et 2030. aastaks oodatakse ÜRO liikmesriikidelt, sealhulgas ka Eestilt, et poliitikad toetavad selle eesmärgi täitmist. Eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid 50% võrra elaniku kohta.
Enimloetud
3
5
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele