Autor: Põllumajandus.ee • 1. oktoober 2020

„Veteriniaar- ja toiduamet võiks hakata tarbijat harima, et nemad ise oskaks hinnata toidu söömiskõlblikkust ning ei lähtuks ainult pakendile trükitud kuupäevast,“ sõnas Allan Tohver. „Parim enne ei tähenda, et toode on kohe peale seda kuupäeva riknenud. Näiteks Taanis kirjutatakse piimatoodete pakenditele peale “parim enne, aga sobib tarvitamiseks ka hiljem”. Alati ei ole mõistlik piimatoodet kohe peale kuupäeva kukkumist ära visata, vaid vahel saab seda tegelikult veel mitu päeva tarbida, nii otse kui ka muu toidu valmistamisel. Meie teeme oma toodete säilekatseid palju ekstreemsemates tingimustes kui seda on tavaelu.“

Piimatöösturi sõnul peavad toidukadude ja -raiskamise vähendamiseks toidutööstused oluliseks koostöö süvendamist kaubandusega, et osata täpsemini müügimahte planeerida. „Suurimaks mureks on värskete toodete puhul suurte müügikampaaniate planeerimine, kus me näeme, et on võimalik oluliselt paremini infot vahetada. Soovime suuremat paindlikkust kaubanduskettide logistikas, et seeläbi kadusid vähendada,“ lausus Allan Tohver.

„Igal päeval võtame sisse 220 tonni toorpiima, sest lehmadele ei saa stopp öelda – nad ei hooli pühadest ega vabadest päevadest, vaid toodavad piima vahet pidamata. Seepärast on piima müük võrreldes pudeliveega raskemini prognoositav, kuna puudub ettetootmise võimalus,“ märkis Tohver.

„Oluline on ka tarbija teadlikkuse tõstmine ja võimaluse pakkumine osta toiduaineid oma vajadustele vastavas koguses ning taassuletavas pakendis. 40% Eesti leibkondadest on üksi elavad inimesed, seetõttu on oluline pakendi suurus, kuid rohkem pakendit tekitab jällegi rohkem prügi, aga seda annab päästa uudsete materjalidega pakendamisel ning läbi taaskasutamise,“ lisas Tohver.