Mis toimub meie põldudel?

Fomoos ei kahjusta vaid talirapsi – pildil on talirüps. Heledad kollakad laigud, mille valjashallile nekrootilisele alale on tekkinud seene viljakehad ehk pükniidid annab märku fomoosiga nakatumisest. Fomoos ei ole aga ainuke haigus, mis ristõelisi kultuure sügisel nakatada võivad. Palju on näha ka pruunikasmusti kontsentriliste ringidega haiguslaikusid, mille puhul on tegemist ristõieliste kuivlaiksusega.

Väga palju on käesoleval sügisel märgata ka ristõieliste nuutri levikut. Nuutrisse haigestumise korral tekivad pea- ja külgjuurtel paksendid, mille tõttu on toitainete omastamine taimes häiritud. Tugeva nakkuse korral taimed hukkuvad. Tingimused seene arenguks on olnud soodsad, niiskust on olnud piisavalt ning ka temperatuuri püsimine +20 kraadi ligidal on nakatumist soodustanud. Tugevalt mõjutab nuutrisse nakatumist külviaegne ilmastik- kui talirapsi külvi ajal on mullas niiskust palju, siis jõuavad seeneeosed idaneva seemne juureni ning nakatavad taime. Nuutrit esineb enam happelistel muldadel, mistõttu muldade lupjamine on üks olulisimaid nuutri ennetamise meetodeid. Kui põllul esineb nuutrit, siis ära jäta taimi nälga, sest taimed, mis on vähem nakatunud, suudavad piisava lämmastiku olemasolul kasvatada uusi juuri ning seeläbi hankida mullast toitu.

Taliteravilja põldudel on pilt väga kirju- varajased taliodra külvid on väga tihedad ning kasvavad pigem pikkusesse. Üllatavalt võib näha ka juba lamandunud taimikut neil põldudel, kus on kasutatud kõrgemat külvisenormi ning väga varajast külvi. Ka taimehaigused on levinud väga aktiivselt. Taliodra põldudel näeb väga palju võrklaiksust, mis hakkas levima juba varakult, kui taimik veel väike oli ning mõnedel põldudel esineb ka jahukastet.

Vasakpoolne pilt tehtud 6.septembril, oder oli vaevu kahe lehe faasis. Eelviljaks oli põllul põldhernes, kuid lähedal asus suviodra põld, millelt tõenäoliselt haigustekitajad konkreetsele põllule levisid.

Palju on märgata ka traatussi kahjustust teravilja põldudel. Kahjustuse tunneb ära selle järgi, et terve taim on kolletunud ning tuleb tõmmates mullast kergesti välja. Taime alumine osa on näritud. Tavaliselt leiab kaevates ka selliste taimede juurest peasüüdlase - naksurlase vastse ehk traatussi.

Talinisud on kenasti võrsunud, ka hilisemad külvid. Taimik on terve ning suuremat haiguste levikut pole veel täheldanud. Vaid väga varajastel külvidel võib leida veidi helelaiksuse tunnuseid alumiselt mullapinnaga kokku puutuvatel lehtedel ning ka jahukaste sümptomeid. Varajastel külvidel, mis jäid augusti lõppu ning septembri esimesse nädalasse, on kõrvalvõrseid juba 6-7, augusti lõpu külvidel rohkemgi. Hilisematel külvidel on veel 2-3 kõrvalvõrset, kuid see on edukaks talvitumiseks täiesti piisav. Kokkuvõtteks võib öelda, et talinisu põldudel on pilt väga ilus.

Palju kõlapinda on saanud käesoleval sügisel mullaherbitsiidide kõikuv toime talirapsi varisele. Olenemata sellest kas herbitsiidi kasutati tärkamiseeelselt või- järgselt, on mõju olnud äärmiselt varieeruv. Samas on talirapsi kasv ikkagi pidurdunud ning mõju on näha tegelikult postiümbrustes ning teistes pritsimata jäänud alades - sealt on näha kui suur oleks taliraps tegelikult, kui oleks jäänud pritsimata. Samas teistele umbrohtudele on mõju olnud hea, mullas niiksust on ning toimeaine endiselt vaikselt toimetab.

Töödeldud põldudel on kevadine tööde planeerimine oluliselt lihtsam. Tärkamise järgselt on umbrohud väikesed, nõrgad ning nende tõrjumine palju efektiivsem. Sügis-talvel ja ka varakevadel tarbivad umbrohud suurel hulgal kultuurtaimedele olulisi toitaineid, muutuvad elujõulisemaks ning nende tõrjumine keerukamaks. Lisaks toitainetele hakkavad umbrohud kultuurtaimedele valguse ja veevarude osas tugevat konkurentsi pakkuma. Umbrohtunud taliviljapõllul on tiheda taimiku tõttu kõrge risk talvitumishaiguste tekkeks ja see omakorda pärsib ka kultuurtaime võimet talv edukalt üle elada. Lisaks aitab sügisel tehtud umbrohutõrje kevadel palju lisaaega võita, sest ei teki varakevadist vajadust talvitunud umbrohtude tõrjumiseks.