Riigikogu 24. novembri täiskogu istungil tutvustas maaeluminister Arvo Aller põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mille üldeesmärk on, et Eesti toit oleks eelistatud, keskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised.

- Arvo Aller tänavusel EPA messil.
- Foto: Mana Kaasik
„Arengukava visioon „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!“ lõimib soovitud tulevikupildis omavahel kestliku toidutootmise ja toimiva maaelu seosed. Üht ei ole teiseta,“ tõi välja Arvo Aller. Ministri sõnul on visiooni kohaselt hea mainega Eesti toidu järele aastal 2030 nõudlus nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest. „Head maaelu iseloomustab atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, kus on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesist tööd ning tegutsevad ühtehoidvad aktiivsed kogukonnad. Seetõttu on aastal 2030 elu maal väärtustatud, arenenud ja jõukas ning seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arengusse,“ sõnas minister.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.