5. detsembril avab Akadeemilise Põllumajanduse Selts oma 100. aastapäeva veebikonverentsiga, kus otsitakse tuleviku väljavaateid põllumajandusteadusele.

- Akadeemiline Põllumajanduse Selts tähistab 100. aastapäeva.
- Foto: Alo Tänavots
„Sageli jääb mulje, et põllumajandust ja selle panust Eesti eduloos alahinnatakse,“ rääkis seltsi president Marko Kass. Tema sõnul on ilmselge, et lähikümnendil, mil seisame silmitsi toidujulgeoleku riskide, uute taimehaiguste, loomataudide ja kliimamuutustega, vajame enam põllumajandusteadlaste abi. Seetõttu on oluline juba valdkonnas kogutud teadmust jagada ja parimal viisil ära kasutada.
Nii on ühise kohtumise keskmes põllumajanduse roll ringmajanduse vedurina, kestlikumad võimalused toidutootmiseks, aga ka kliimamuutused. „Konverents annab hea võimaluse teha üleskutse teiste valdkondade teadlastele, et suurendada koostööd. Seda eriti, et eesseisvad väljakutsed puudutavad meid kõiki,“ lisas Kass.
Teiste seas saavad konverentsil sõna Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Helsingi Ülikooli agroökoloogia dotsent Priit Tammeorg ja Oxfordi Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Liisa Parts.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Konverentsi saab jälgida vaid
videosilla vahendusel.
Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi juubeliüritused jätkuvad uuel aastal, mil ilmub sajandit kokkuvõttev raamat ja avatakse seltsi ajalugu käsitlev näitus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.