Eesti teraviljakasvatajad valmistuvad keskkonnanõuete karmistumiseks

„Euroopa Komisjon on rohepoliitika raames eelseisvaks kümnendiks välja pakkunud väga ambitsioonikad eesmärgid, mis tunduvad paraku suhteliselt loosunglikud ja vajavad põhjalikku mõjuhinnangut. Põllumehed peavad väga hoolikalt jälgima, kuivõrd seatud eesmärgid on praktikas rakendatavad. Küsimusi tuleviku põllumajanduspoliitika kohta on kindlasti rohkem kui vastuseid,“ rääkis põllumajanduskoja teraviljatoimkonna esimees Jaak Läänemets.

Foorum keskendub ka säästvale taimekaitsele, arvestades, et taimekaitsevahendite valik turul muutub üha ahtamaks ja ühiskond seab tootmisele üha rangemaid nõudmisi keskkonnakaitse osas. Euroopa Komisjon on Euroopa roheleppe osaks olevate „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiate raames seadnud ambitsioonikad eesmärgid keemiliste taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise vähendamiseks põllumajandustootmises.

Teraviljasektorit hakkab otseselt mõjutama eesmärk vähendada 2030. aastaks keemiliste pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riski 50%, toitainete kadu vähemalt 50% ja väetiste kasutamist vähemalt 20%. Samuti soovitakse suurendada mahepõllumaa osakaalu vähemalt 25 protsendini. Elurikkuse strateegia raames soovitakse lisaks ka kaitsta 30% kogu EL maismaast, sh rangelt kaitsta 10% EL maismaast, parandada tolmeldajate olukorda ning 10% põllumajandusmaast jätta tootmisest välja elurikkuse suurendamise eesmärgil.

Foorumit juhib Rabaveere talu peremees Olav Kreen, kes tegeleb teraviljakasvatusega Lääne-Virumaal. Foorumil osalemine on tasuta. Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit. Foorumi kava ja otseülekande lingi leiab koja kodulehelt.

Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab Eesti põllumajanduse kogutoodangust ligi poole. Teravilja kogusaak oli 2019.aastal 1,62 milj tonni, see on kõigi aegade suurim teraviljasaak. Tänavuseks teraviljasaagiks kujuneb hinnanguliselt 1,55 milj tonni. Võrreldes möödunud aastaga oli tänavu mõnevõrra suurem rapsi ja rüpsi kogusaak ulatudes 202 369 tonnini.

2019. aastal ulatus Statistikaameti andmetel Eestis kasutatava põllumajandusmaa pind 988 410 hektarini, sellest teravilja kasvatati 364 364 hektaril, kaunvilja 42 954 hektaril ning rapsi ja rüpsi 72 411 hektaril. Sellel aastal oli pisut suurenenud teravilja (369 879 ha) ja kaunvilja (49 483 ha) kasvupind ning natuke vähenenud rapsi ja rüpsi pind (70 913 ha). Teraviljadest kasvatati kõige enam nisu (saak 792 tuh tonni), otra (537 tuh tonni), kaera (114 tuh tonni) ja rukist (77 tuh tonni).

Eesti teraviljaeksport oli 2019. aastal rekordiline. Teravilja eksporditi rahalises väärtuses 2019. aastal 205,4 mln € eest, mida on 100% rohkem võrreldes põuase 2018. aastaga. Teravilja ekspordi maht oli 2019. aastal 1,13 mln t ehk 2 korda enam võrreldes eelmise aastaga. Kuna Eestis koristati 2019. aastal teravilja rekordsaak, siis oli ka teravilja eksport läbi aegade suurim. Nisu viidi välja 105,2 mln € väärtuses kogusega 581 354 t, mida oli 3 korda rohkem eelmisest aastast. Rukist eksporditi 2019. aastal 7,8 mln € väärtuses koguseliselt 49 808 t, mida oli 7 korda rohkem kui aasta tagasi. Otra eksporditi 72,2 mln € väärtuses koguseliselt 417 042 t, mida oli 2 korda enam kui 2018. aastal. Kaera viidi Eestist välja 17,2 mln € väärtuses koguseliselt 70 141 t, mida oli 19,7% rohkem eelmisest aastast.