Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool ilmutas äsja kolme köitesse koondatud juhendmaterjali toidu säilimisaja määramisest.

- Toiduohutuse käsiraamatu illustratsioonid.
- Foto: Toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool
Teostes käsitletakse nii toidu mikrobioloogilisi näitajaid kui säilitamisnõudeid toidugruppide kaupa. Käsiraamatud on oluline juhendmaterjal rahvatervise tagamiseks, aidates edendada toidukäitlejate toidu ohutuse ja -kvaliteedi alaseid teadmisi ning seeläbi toiduohutust.
Käsiraamat avaldatakse veebilehel
www.toiduteave.ee.
Käsiraamatu autoriteks on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli toidu- ja tootmishügieeni professor Mati Roasto ja toiduohutuse juhtimissüsteemide lektor Katrin Laikoja. Toidukäitlemisettevõtted saavad sealt olulist teavet toidu säilimisaja määramise põhimõtetest ja meetoditest, toidus mikroorganismide kasvu mõjutavatest teguritest, toitude ja toidugruppide soovituslikest mikrobioloogilistest juhendväärtustest ning toidu säilitamisnõuetest.
Käsiraamatu koostamisel tegid autorid koostööd Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna, Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi kolleegidega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nagu nüüdisajal kombeks, saavad materjalid avalikuks veebiväljaannetena. Lisaks suurematele toidu käitlemisettevõtetele saavad käsiraamatutest olulist teavet ka eraelamus toidutootjad.
Käsiraamatu koostas õppetool Maaeluministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel. Kirjastamist toetas „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas“ läbi “Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020” meetme.
Seotud lood
Scandagra Eesti AS tegevjuhi Eigo Siimu sõnul on põllumajandusvaldkonna süda koostöö ja vastastikune usaldus. Pärast esimest kümmet kuud ametis tõdeb ta, et sektor on küll keerulises seisus, kuid just nüüd on kõige olulisem seista põllumehe kõrval ja aidata tal raskused üle elada.