Soomes ja Leedus tuvastati lindude gripi viirusetüvi H5N8. Antud tüvi inimestele ohtu ei kujuta.
- Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Foto: Pixabay
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on viiruse levik suureks ohuks ka Eestile. „Lindude gripp on levinud 22 Euroopa riiki, millest lähimad Eestile on Soome, Rootsi, Leedu ja Poola. Seetõttu on suur oht, et haigus jõuab lindude rändega kevadel Eestisse,“ selgitas Kalda.
21. jaanuaril tuvastati lindude gripp looduses vabalt elavatel faasanitel Lõuna-Soomes Kanta-Hämes Janakkalas. Leedus tuvastati lindude gripp 8. jaanuaril nii farmis kui ka metslindudel. „Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse,“ kirjeldas Kalda. Lindude gripi tõttu on sel aastal Euroopas hukkunud või hukatud ligi 2 miljonit kodulindu.
Haiguse peamisteks kandjateks on veelinnud, kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud, nagu haned ja pardid. Eestis lindude grippi tuvastatud pole, kuid jätkuvalt uuritakse mets- ja veelinde lindude gripile.
Lindude gripp on levinud Belgiasse, Poola, Leetu, Saksamaale, Hollandisse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Tšehhi, Ühendkuningriiki, Iirimaale, Põhja-Iirimaale, Taani, Soome, Norra, Rootsi, Ungarisse, Sloveeniasse, Rumeeniasse, Slovakkiasse, Horvaatiasse ja Ukrainasse.
Ära hoidmaks raskeid tagajärgi nii endale kui sektorile laiemalt, saab linnupidaja oma linde kaitsta, rakendades bioturvalisuse meetmeid:
•Võimalusel pea linde sisetingimustes. Juhul kui pead linde väljas, tuleb välistada nende kontakt uluklindudega kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta;
•ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
•vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
•korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
•too välisriigist linde või haudemune vaid pädeva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi alusel;
•ära luba välismaalt pärit isikuid linnupidamishoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
•munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligipääsu kodu- ja uluklindudel;
•haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti, eralda haiged linnud tervetest;
•hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.
Seotud lood
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele