Autor: Põllumajandus.ee • 26. märts 2021

Eesti Maaülikooli vastulause Keskkonnaametile haneliste kaitse ja ohjamise tegevuskava asjus

Keskkonnaamet ja Eesti Maaülikool sõlmisid 2019. aasta kevadel lepingu „Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava 2021-2025 eelnõu“ koostamiseks, mis kinnitati Keskkonnaameti poolt 22.03.2021. Kõneksoleva kava fookusliikideks on hallhani, rabahani, suur-laukhani, valgepõsk-lagle ja kanada lagle. Eriline rõhuasetus on aga rabahanel, suur-laukhanel ja valgepõsk-laglel kui kõige arvukamatel ja enim põllumajandusele kahjusid tekitavatele liikidele.

Suur-laukhaned ja rabahaned Kolga-Jaani poldril.

Foto: Eesti Maaülikool

Tegemist on teemaga, mis on muutunud eriti viimase paarikümne aasta jooksul järjest teravamaks, sest koos Eestis peatuvate laglede ja hanede arvu kasvuga on suurenenud ka kahjud põllumajandustootjatele. Eestis korraga peatuvate hanede ja laglede koguarv ulatub viimastel aastatel maksimaalselt 0,5 miljoni linnuni. Samas näitavad rahvusvahelised loendused, et kõige arvukamate haneliikide populatsioonid on väljumas kasvufaasist ning on stabiliseerumas. Hanede ja laglede poolt tekitatav kahju põllumajandustootjatele ei ole ainult kitsas Eesti probleem, vaid sellega tegelevad üha aktiivsemalt kõik hanede rännuteele jäävad riigid. Rahvusvahelisel tasandil koordineeritakse riikidevahelist koostööd AEWA (The African-Eurasian Waterbird Agreement) Euroopa haneplatvormi (European Goose Management Platform) kaudu.

Hetkel kuum

Tanel Bulitko: Paevälja talu pererahvas on eeskujuks sektoris tegutsejatele

Galerii: E-Piima Paide tehas on valmis

Tatoli kutsub põllupäevale

Galerii: Eestist läks Jaapani poole teele maailma esimene DNA-testitud meekoorem

Lõuna-Eestis võib sööda varumisega rahul olla, saartel mitte

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!